Keemia õppekava bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30296

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 196
  • Item
    Elulevuse profiili mõõtmine resasuriini meetodil glioblastoomi rakuliinis U87-MG hüpoksilistes ja normoksilistes tingimustes
    (Tartu Ülikool, 2023) Krõlov, Mattias Kaspar; Lavõgina, Darja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Bakalaureusetöö raames koostati glioblastoomi rakuliini U87-MG elulevuse profiil hüpoksilistes ja normoksilistes tingimustes pärast rakkude 48 h töötlust kindla ensüümiklassi inhibiitoriga. Resasuriini meetodil mõõdeti kokku 11 inhibiitorit ja üks kontrollühend (lomustiin). Inhibiitorite sihtmärkideks olid epigeneetiliste modifikatsioonidega või rakutsükliga seotud ensüümid. Inhibiitorite omavaheliseks võrdlemiseks leiti iga ühendi jaoks kontsentratsioon, mille puhul elulevus langes 50% võrra. Töö tulemusena selgus rakutsükliga seotud ensüümide inhibiitorite kõrgem efektiivsus.
  • Item
    LC-MS analüüsimetoodika arendamine ja valideerimine ravimijääkide määramiseks linnumaksast
    (Tartu Ülikool, 2023) Põdersalu, Maris; Herodes, Koit; Leivits, Madis; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Töö käigus arendati QuEChERS-i multimeetodil põhinev LC-MS metoodika kuue mittesteroidse põletikuvastase ravimi, nimelt ibuprofeeni, ketoprofeeni, fluniksiini, firokoksiibi, meloksikaami, karprofeeni, ning atsetaminofeeni määramiseks linnumaksast. Lõppeesmärgiks oli analüüsida neid aineid röövlindude maksadest ning hinnata, kas arendatud metoodikaga oleks võimalik uurida ravimireostuse ulatust. Valideerimine viidi läbi vastavalt Euroopa Ravimiameti valideerimisjuhendile, kasutades ValChrom-i tarkvara, millega hinnati metoodika määramispiire, selektiivsust, lineaarsust, korduvust, laborisisest korratavust ja tõesust. Analüüsiti kümne kanakulli maksasid, kusjuures kolme linnu proovist tuvastati meloksikaami (kontsentratsioonid 2,1 ng/g, 0,49 μg/g ja alla määramispiiri), mida oli Eesti Maaülikoolis kasutatud lindude ravimiseks.
  • Item
    Erinevate indooli derivaatide happelisuse määramine atsetonitriilis
    (Tartu Ülikool, 2023) Kõster, Kristjan; Leito, Ivo; Saame, Jaan; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Suurus pKa on keemias kasutusel kirjeldamaks ainete happelisi ja aluselisi omadusi. Konkreetsel happel või alusel on see väärtus aga igas lahustis erinev. Üheks väga sobivaks lahustiks happe-aluse uuringute jaoks on atsetonitriil, kus on välja töötatud spektrofotomeetriline tiitrimismeetod pKa väärtuste määramiseks. Kasutades seda meetodit leiti 9 erineva indooli derivaadi pKa väärtused atsetonitriilis. Need jäid vahemikku 22,12 – 29,91. Mõõdetud ainetest nõrgim hape on 7-nitroindool ja tugevaim on 5-nitroisatiin. Töö aitas täiendada hapete pKa skaalat atsetonitriili keskkonnas, eeskätt just nõrgemate hapete osas, kus seni oli happeid pigem vähe, ja aitas kaasa Dmitri Trubitsõni doktoritöö valmimisele.
  • Item
    Kvantitatiivsed struktuuri-aktiivsuse sõltuvused Pseudokirchneriella subcapitata kasvu pärssivatele orgaanilistele ühenditele
    (Tartu Ülikool, 2023) Tamsalu, Iris; Maran, Uko; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Kemikaalide toksilisuse hindamiseks kasutatakse üha enam ökotoksikoloogilistele testidele alternatiivseid in silico modelleerimismeetodeid, mis võimaldavad leida seoseid keemilise aine struktuuri ja selle bioloogilise aktiivsuse vahel. Töö eesmärk oli tuletada kvantitatiivsed struktuuriaktiivsuse sõltuvuse (QSAR) mudelid vetika Pseudokirchneriella subcapitata kasvu pärssivatele orgaanilistele ühenditele. Kokku tuletati viis mõõdukate kuni väga heade statistiliste parameetrite ning ennustusvõimega mudelit. Neist neli mudelit on suunatud sarnase toimeviisiga ühendite klassidele, mis sisaldavad erineva toimemehhanismiga ühendeid, ning üks kogu andmeseeriale.
  • Item
    Tahke faasi ja kromatograafilise eralduse kombineerimine osakestepõhisele mikrofluiidika kiibile aminohapete määramiseks
    (Tartu Ülikool, 2023) Aavola, Heili; Evard, Hanno; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesolevas töös demonstreeriti, et uudne osakestepõhine mikrofluiidika võimaldab ühele kiibile kombineerida erinevaid materjale. See võimekus lubab ühel kiibil teostada mitu erinevat analüüsi sammu: analüütide eelkontsentreerimine, puhastamine ja kromatograafiline eraldus. Kiibi valmistamiseks kasutati siiditrükki. Täpsemalt demonstreeriti, et siiditrüki abil (1) on võimalik valmistada tselluloosiosakestest koosnev õhukese kihi kromatograafia plaat, mille toimimine tõestati aminohapete eraldamise abil, (2) saab trükkida silikageelist ja tugeva anioonvaheti osakestest koosneva kiibi aminohapete eelkontsentreerimiseks ja puhastamiseks, (3) on võimalik kaks eelnevat etappi ühendada, et valmistada kolmest eri materjalist koosnev kiip.
  • Item
    Antiviraalsete õhu filtermaterjalide valmistamine ja karakteriseerimine
    (Tartu Ülikool, 2023) Bulgarin, Hanna; Thomberg, Thomas; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Töö eesmärkideks oli elektroformeerimise meetodil valmistada antiviraalsete Cu nanoosakestega rikastatud filtermaterjalid, optimeerida nende valmistamise tingimusi ja valmistatud materjale igakülgselt karakteriseerida, et selgitada välja materjalide valmistamise tingimuste mõju antiviraalsete filtermaterjalide omadustele. Elektroformeeritud filtermaterjalide fiibrite pinnastruktuur ja jaotus muutus ühtlasemaks Cu lisandiga materjalides. Lisandita filtermaterjalides olid enamik poore suuremad kui Cu lisandiga materjalides, aga poorsused olid kõigil valmistatud materjalidel ligilähedased. Filtreerimise efektiivsus oli kõigil Cu(NO3)2·2,5H2O lisandiga lahusest valmistatud filtermaterjalidel kõrged kuni 100 nm osakeste filtreerimisel ning mida paksem oli filtermaterjal seda madalam oli selle hingatavus. Märkimisväärsete antiviraalsete omadustega olid üle 2% Cu(NO3)2·2,5H2O sisaldusega lahusest valmistatud filtermaterjalid.
  • Item
    Karbasoolil põhinevate makrotsükliliste retseptorite süntees kasutades takistatud uureasideme dünaamilist meetodit
    (Tartu Ülikool, 2023) Petuhovs, Filips; Leito, Ivo; Mastitski, Anton; Rüütel, Alo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesoleva töö eesmärk oli arendada uus bis(karbasolüül)uureal põhinevate makrotsüklite sünteesistrateegia, mis kasutab dünaamilise kovalentkeemia reaktsioone, sealhulgas takistatud uureasideme meetodit. Töö käigus sünteesiti kuus ainet olemasoleva protokolli järgi, mille käigus täiustati mitmeid protseduuri etappe, mis parandas vaheühendite puhtust ja suurendas nende saagist. Süntees peatus di-tert-butüülitud vaheühendi sünteesimetoodika arendamise staadiumis. Teostati seitse korduskatset, millega prooviti läbi viia asendatud bis(karbasolüül)uurea tertbüülimist vask(II) katalüüsitud reaktsiooniga tert-butüül 2,2,2-trikloroatseetimidaadiga. Kasutati erinevaid puhastus- ja struktuuranalüüsi meetodeid.
  • Item
    Tselluloosi kristallide kaitsekilp – ligniini sisalduse mõju ultraheli efektile
    (Tartu Ülikool, 2023) Palmiste, Eva-Lotta; Puss, Kait Kaarel; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Biorafineerimistehased on biomassi väärindamiseks pidevalt kasvav ja arenev tööstus. Biorafineerimistehaste peamised tooted on biokütused, kemikaalid ja biomaterjalid. Biomass koosneb põhiliselt kolmest komponendist: tselluloos, hemitselluloos ja ligniin. Nende üksteisest eraldamine on raske ja kulukas. Enim kasutust leiab tööstustes tselluloos. Üks laia kasutusalaga ja uudseim biomassi produkt on nanotselluloos. Nanotselluloosi kasutatakse näiteks biomeditsiinis, kosmeetikas, biolagunevates pakendites, tekstiilides jne. Ligniini sisaldus nanotselluloossetes materjalides tõstab materjali termilist stabiilsust, hüdrofoobsust, UV vastupanu ja vastupidavust oksüdeerimisele. Käesolevas töös uuritakse lignotselluloosse segu lahustuvust etanool-vesi segudes ning analüüsitakse nanotselluloosi teket ultraheli töötlusel erineva tselluloosi ja ligniini osakaaluga segudes.
  • Item
    Nõrkade NH-hapete happelisuse määramine atsetonitriili keskkonnas
    (Tartu Ülikool, 2023) Kesküla, Carmen; Leito, Ivo; Lõkov, Märt; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesolevas töös täiendati varasemalt avaldatud neutraalsete Brønstedi hapete pKa-skaalat atsetonitriilis. Skaalale lisati 15 aine – 12 aromaatse lämmastikheterotsükli ja 3 atsüklilise happelisustsentriga ühendi – happelisused atsetonitriili keskkonnas. Skaala nõrkade hapete piirkond sisuliselt ehitati ümber, sest seal oli varasemalt aineid vähe ning nendevahelised seosed olid vähem usaldusväärsed kui ülejäänud skaalas. Vaadeldi, kuidas mõjutab aromaatsete lämmastikheterotsüklite pKa väärtust lämmastikuaatomite ja aromaatsete tuumade lisandumine molekuli struktuuri. Mõlemal juhul leiti, et tegemist on hapestava efektiga. Uuriti ka varasemalt avaldatud korrelatsioonivõrrandite headust pKa ümberarvutusteks atsetonitriili keskkonda DMSO ja vee näitel. Võrreldes eksperimentaalseid ja arvutuslikke tulemusi järeldati, et DMSO on selles piirkonnas antud ainete korral pKa teisendusteks sobivam lahusti.
  • Item
    Rohumaa mulla lahustuva orgaanilise ainese kõrglahutusmassispektromeetriline pilootuuring
    (Tartu Ülikool, 2023) Zobel, Anna; Kaljurand, Ivari; Herodes, Koit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Muld on maismaa suurim süsinikureservuaar ning reguleerib süsiniku-, vee- ja toitaineringet. Mullakeskkonna mitmekesisuse tõttu puudub üks kindel parameeter mille järgi mulla seisundit hinnata, seega hinnatakse erinevate füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste näitajate põhjal üldiselt mulla tervist. Käesoleva pilootuuringu eesmärgiks oli metoodika arendamine rohumaa mulla lahustuva orgaanilise ainese uurimiseks kõrglahutusmassispektromeetria meetodil, et tuvastada võimalikult palju erinevaid mullas sisalduvaid lahustuvaid orgaanilisi ühendeid.
  • Item
    Plaatina katalüsaatori süntees kasutades degradeerunud kütuseelemendist taastoodetud plaatinat ja selle elektrokeemiline karakteriseerimine kütuseelemendis
    (Tartu Ülikool, 2023) Palusalu, Andres; Jäger, Rutha; Nerut, Jaak; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Prootonvahetusmembraaniga kütuseelemendid (PEMFCd) leiavad üha laialdasemat kasutust, mistõttu muutub aina olulisemaks nende taaskasutamine. Kuna PEMFC sisaldab suures koguses Pt, mis on haruldane ja kallis väärismetall, osutub kütuseelemendi komponendi, membraanelektroodsüsteemi (MEA), ümbertöötlemine ülioluliseks. Töös uuriti erinevaid võimalusi kasutusea lõpetanud MEAdest plaatina eraldamiseks ning selle kasutamist uue katalüsaatormaterjali ja seejärel uue MEA valmistamiseks. Saadud uusi katalüsaatormaterjale karakteriseeriti erinevate füüsikaliste uurimismeetoditega ning teostati PEMFC ühikraku mõõtmised. Tööst selgus, et sünteesitud katalüsaatormaterjalist valmistatud PEMFC ühikrakus saavutati maksimaalne võimsustihedus 0,95 W cm−2 ning Pt elektrokeemiliselt aktiivne pindala 40,3 mPt2g−1 .
  • Item
    Massispektromeetri tööparameetrite mõju LC-MS analüüsimeetodi määramispiirile
    (Tartu Ülikool, 2022) Maasik, Raido; Herodes, Koit; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Massispektromeetria (MS) ühendatud vedelikkromatograafiaga (HPLC) on populaarne instrumentaalne meetod. MS instrumendi omadused tulenevad selle ehitusest ja mõõtmisrežiimist. Üldiselt on teada, et MS-detekteerimise korral võimaldavad vähema arvu ioonide jälgimise režiimid saavutada madalamaid määramispiire (LoQ), kuid puudub vastav kvantitatiivne hinnang. Selles töös hinnati ühe- ja kolmekordse kvadrupooliga massispektromeetrite mõõterežiimide (MRM, SIM, skaneerivad režiimid) mõju meetodi LoQ-le. Uuritavaks mudelsüsteemiks oli kuue aine (3 püriidini derivaati ja 3 diestrit) segu, millele töötati välja isokraatiline pöördfaas-HPLC metoodika. Võrdluses leiti, et ühekvadrupoolsel instrumendil oli kõige laiem skaneerimisvahemik (900 m/z ühikut) 1,7 kõrgema LoQ väärtusega kui kitsaim skaneerimisvahemik (50 m/z ühikut). SIM mõõtmisrežiim oli madalaima LoQ väärtusega – 2 korda madalam skaneerivast režiimist. Kolmekvadrupoolsel instrumendil oli MRM mõõtmisrežiim madalaima LoQ väärtusega, olles keskmiselt 2 korda madalam kui SIM ja fragmenteerimisega skaneerivad režiimid ning 2,5 korda madalam kui skaneeriv mõõtmisrežiim
  • Item
    Tööstusliku hüdrolüüsi ligniini lahustuvus ja fraktsioneerimine tetrahüdrofuraan- ja 2-metüültetrahüdrofuraan-vesilahustes
    (Tartu Ülikool, 2022) Treiberg, Nikolai; Vider, Henry; Salmar, Siim; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Fossiilsete ressursside ammendumise ning kasvava nõudluse tõttu kütuste ja kemikaalide järele on muutunud aktuaalseks taastuva ja kättesaadava lignotselluloosse biomassi kasutamine traditsiooniliste fossiilsete allikate asemel. Biorafineerimistehased suudavad üsna edukalt ära kasutada biomassist saadavat tselluloosi ja hemitselluloosi, kuid suuremaks väljakutseks on osutunud ligniini väärindamine. Ligniini heterogeenne polümeerne struktuur piirab selle kasutamist kõrge väärtusega rakendustes. Käesoleva lõputöö eesmärk on leida orgaanilise-vee lahustite segud tööstusliku hüdrolüüsi ligniini (HL) puhastamiseks ja fraktsioneerimiseks. Esmakordselt on HL-i homogeensuse ja puhtuse parandamiseks tõhusalt kasutatud HL-i lahustamist tetrahüdrofuraani ja 2-metüültetrahüdrofuraani (biomassi suhkrutest toodetud lahusti) vesilahuste segudes.
  • Item
    Vedelikkromatograafia mobiilfaaside üldistatud pH väärtused
    (Tartu Ülikool, 2022) Lahe, Markus; Heering, Agnes; Leito, Ivo; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Töös mõõdeti kahe metoodikaga 23 mobiilfaasile pHabs H2O väärtused. pHabs H2O väärtused oleksid võimalik alternatiiv teistele pH mõõtemeetoditele (wpH w ja wpH s ) vedelik-kromatograafias retentsiooni kirjeldamiseks. Saadud pHabs H2O väärtused olid aluselisemad kui wpH w ja wpH s väärtused ning erinesid varem saadud pHabs H2O tulemustest. Mõõtemetoodika edasiarenduse tõttu on põhjust arvata, et töös saadud tulemused on usaldusväärsemad kui varasemad tulemused. Esmakordselt kasutati pHabs H2O väärtuste mõõtmisteks soolasillaga kombineeritud klaaselektroodi ning seda metoodikat saab kasutada rutiinlaboris.
  • Item
    ARC-Lum(Fluo) ühendite sünteesimine suures skaalas
    (Tartu Ülikool, 2022) Vestman, Marju; Enkvist, Erki; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Selle bakalaureusetöö eesmärk oli sünteesida oligoproliinlinkereid ARC-Lum(Fluo) ühendites kasutamiseks ning leida kõige lihtsam ja odavam viis sünteeside läbi viimiseks. Linkerite sünteesil püüti vältida kalleid ja sünteesi skaalat piiravaid meetodeid (nt HPLC, süntees tahkel kandjal) ja leida sünteesiskeem, mida oleks võimalik kasutada ARC-Lum(Fluo)-de sünteesimiseks ka suuremal skaalal (grammid ja enam). Jäiku oligoproliinlinkereid kasutati, et fikseerida kaugus doonor- ja aktseptorluminofoori vahel. Sünteesiti di- ja tetraproliinlinker ja kaks ARC-Lum(Fluo) ühendit. Sünteesid viidi läbi lahuses, produktide puhtust kontrolliti TMR-iga. Diproliini ja tetraproliini sisaldavad ühendid eraldati HPLC-ga. Mõõdeti ARCLum(Fluo) ergastus- ja emissioonispektrid ja luminestsentsi kustumise kiirus
  • Item
    Fe ja Co ftalotsüaniinidega kaasdopeeritud süsinikfiibril põhineva hapniku redutseerumise katalüsaatori valmistamine kütuseelemendi katoodile
    (Tartu Ülikool, 2022) Muuli, Kaur; Tammeveski, Kaido; Mooste, Marek; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesolevas bakalaureusetöös uuritakse hapniku elektroredutseerumist ja hapniku eraldumisreaktsiooni erinevate koostisega elektroketramise viisil saadud materjalidel. Siin töös viidi materjali koostisesse kahe erineva siirdemetalli (Fe ja Co) ftalotsüaniiniühendid. Need ühendid on valitud, kuna vastavalt kirjandusele võivad need tõsta hapniku redutseerumisreaktsiooni ja eraldumisreaktsiooni elektrokatalüütilist aktiivsust. Materjale pürolüüsiti 900 °C juures lämmastiku keskkonnas. Elektrokeemilised mõõtmised viidi läbi 0,1 M KOH lahuses ja anioonvahetuspolümeer membraaniga kütuseelemendis. Füüsikalise karakteriseerimise jaoks kasutati skaneerivat elektronmikroskoopi energiat hajutava röntgenspektroskoopiaga ning röntgenfotoelektronspektroskoopiat. Materjalide poorsuse uurimiseks teostati N2 adsorptsiooni-desorptsiooni mõõtmised.
  • Item
    LC-MS analüüsimetoodika arendamine põletikuvastaste ainete määramiseks loomsetes maatriksites
    (Tartu Ülikool, 2022) Reinik, Johanna; Herodes, Koit; Leivits, Madis; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Töö eesmärk oli töötada välja madalate avastamispiiridega ja selektiivne LC-MS metoodika põletikuvastaste ainete jääkide määramiseks loomsetes maatriksites. Uuritavateks ühenditeks olid ibuprofeen, ketoprofeen, fluniksiin, firokoksiib, meloksikaam, karprofeen ja atsetaminofeen. Analüütide lahutamiseks kasutati pöördfaasvedelikkromatograafiat ja eluentidena metanooli ning heksafluoroisopropanooli baasil puhverlahust. Analüütide detekteerimiseks kasutati kolmekordse kvadrupooliga massispektromeetrit mitme ülemineku jälgimise režiimis. QuEChERS prooviettevalmistusmetoodika arendamisel kasutati kanamaksa proove. Töö raames saavutati uuritud seitsme analüüdi jaoks optimaalsed kromatograafilise lahutuse ja tundliku massispektromeetrilise detekteerimise tingimused. Proovidest analüütide määramise saagised jäid vahemikku 53-78%.
  • Item
    Happelisuse ja aluselisuse skaalade koostamine 1,2-difluorobenseenis
    (Tartu Ülikool, 2022) Roomet, Helerin; Leito, Ivo; Lõkov, Märt; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Selles töös mõõdeti 11 happe ja 13 aluse suhtelised pKa ja pKaH väärtused 1,2-difluorobenseenis, kasutades UV-Vis spektromeetrilist meetodit ning loodi esmased happelisuse ja aluselisuse skaalad selles keskkonnas. Uuritud hapeteks olid 4 OH-hapet, 2 NH-hapet ja 5 CH-hapet. Uuritud alusteks oli 7 fosfaseeni ja 6 lämmastikheterotsüklit. Veenduti, et valitud UV-Vis spektromeetriline meetod on sobilik hapete ja aluste pKa ja pKaH väärtuste määramiseks 1,2- difluorobenseenis. Leiti, et hapete jaoks on 1,2-difluorobenseeni diferentseeriv võime parem kui atsetonitriilis ja sarnane 1,2-dikloroetaaniga. Aluste puhul leiti, et 1,2-difluorobenseeni diferentseeriv võime fosfaseenidele on parem kui atsetonitriilis, aga lämmastikheterotsüklite jaoks sarnane atsetonitriiliga. Loodud happelisuse ja aluselisuse skaalasid on võimalik kasutada lähtepunktina põhjalikumate happe-aluse tasakaalude uurimiste jaoks 1,2-difluorobenseenis.
  • Item
    Ioonvedelike viskoossuse ennustamine pärilevi närvivõrguga
    (Tartu Ülikool, 2022) Käämbre, Doris; Ivaništšev, Vladislav; Cepitis, Ritums; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Käesoleva töö eesmärgiks oli ioonvedelike viskoossuse modelleerimine tehisnärvivõrgu abil. Töö raames arvutati 146 ioonvedeliku deskriptorid, millest 124 omasid kasutati tehisnärvivõrgu treenimiseks. Temperatuurivahemikus 263–473 K leidus 1822 eksperimentaalselt mõõdetud viskoossuse andmepunkti. Tehisnärvivõrgu treeningandmestikuks oli 1673 andmepunkti ja testandmestikuks 149 andmepunkti. Tulemuseks saadi ühe peidetud kihi ja 24 sõlmega tehisnärvivõrk, mille keskmine absoluutne protsentviga ja determinatsioonikordaja on treeningandmestiku jaoks vastavalt 4,8% ja 0,987 ning testandmestiku jaoks 6,8% ja 0,975.
  • Item
    MultiBacMam süsteem Frizzled-retseptorite kuvamiseks nanoosakestel
    (Tartu Ülikool, 2022) Piirsalu, Carmen; Veikšina,Santa; Kopantšuk, Sergei; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
    Bakalaureusetöö raames loodi uudne mitmete valkude (sh Frizzled-retseptorite) koos ekspresseerimise süsteem, edasise potentsiaaliga kasutada imetajarakkude membraanist pungunud viiruslaadseid osakesi terapeutilisetel eesmärkidel. Süsteemi valideerimiseks genereeriti 14 erinevat rekombinantset bakuloviirust, mida kasutati imetajarakkudesse huvipakkuvate geenide sisseviimiseks. Valkude ekspressiooni imetajarakkudes kontrolliti fluorestsentsmikroskoopiaga. Tulemuste põhjal võib kinnitada, et antud süsteem töötab efektiivselt mitmete valkude kuvamiseks nii imetajarakkudes kui ka imetajarakkudest pungunud rakuvälistes osakestes.