Pangandussüsteemi usaldusväärsuse tagamine ja teabekohustuste määratlemine finantsteenuste lepingutes

Abstract

Doktoritöös käsitletakse pangandusõiguse normide, eelkõige riskijuhtimise ja krediidiasutuste kapitalinõuete regulatsiooni seoseid ning mõju krediidiasutuse lepingulistele suhetele klientidega. Süsteemse finantskriisi taustal ja arvestades infoühiskonna tekkimisest tulenevat paradigma muutumist, analüüsitakse töös turutõrgete teooria seisukohtadest lähtuvalt jaefinantsteenuste osutamisel infotõrgete põhjuste ja olemuse erinevaid tahke ning teabevajaduse eesmärke ja teatamiskohustuse sisu. Infoühiskonnas on informatsiooni tõrgete problemaatikal varasemast ajast tuntud aspektidele lisandunud täiendavad õiguslikku regulatsiooni vajavaid aspekte. Mida suuremaks muutub makse- ja arveldusteenuste, kui üldise huvi teenuste, kättesaadavuse ja toimepidevuse roll inimeste igapäevaelus, seda enam tekib vajadus süsteemiusalduse järele ning teabe edastamise turvalisuse ja informatsiooni kvaliteedi ning täpsuse vajadus. Infoühiskonna tingimustes on muutunud informatsiooni tõrgete probleemi lahendamine oluliseks nn süsteemiusalduse loomise eelduseks. Asjakohase teabe kättesaadavusel, finantsteenuste lepingute sõlmimisel antava teabe sisul ja teabe arusaadavusel ning teabe kasutamise võimekusel on tähendus nii lepingu poolte jaoks kui ka finantsturu toimimise usaldusväärsuse ja kogu ühiskonna jaoks. Krediidiasutuste usaldusväärsus tugineb vastava täpse spetsiifilise informatsiooni alusel koostatud aruandlusel. Süsteemne finantskriis tõi selgelt välja vajaduse vähendada finantsteenustega seotud infotõrkeid panganduse usaldusväärsuse regulatsiooni kui ka turu toimimise reeglite täiustamise teel ja soodustada sel viisil süsteemiusalduse loomist, kuid seejuures tuleb leida era- ja avalike huvide vahel põhjendatud tasakaal. Süsteemiusalduse loomise eesmärgist lähtuvalt tuleb kehtestada üksikasjalikud õigusnormid lepingu poolte vahel vahetatava teabe kohta, kus poolte vaheline informatsiooni asümmeetria võib kahjustada süsteemiusaldust. Sellised teabe kategooriad on seotud eelkõige teenuse pakkuja identiteedi ja usaldusväärsega, kliendi identiteedi ning tema finantsteadmiste, riskitaluvuse ja maksevõimelisusega, samuti hoiuste ja investeeringute tagatisskeemide ja finantsteenuse turvalisusnõuetega.