Hoiakutest tegudeni: kodanikusidususe seosed vabatahtliku ja heategevusliku panustamisega Eestis

Abstract

Vabatahtlik ja heategevuslik panustamine on oluline osa kodanikusidusest ning kogukondade toimevõimest, kuid varasemad uuringud viitavad, et panustamine muutub üha paindlikumaks, episoodilisemaks ja vähem püsivaks. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida kodanikusidususe hoiakulise ja käitumusliku mõõtme seoseid vabatahtliku ja heategevusliku panustamisega Eestis ning selgitada, millised tegurid seostuvad panustamise regulaarsuse, viiside mitmekesisuse ja valdkondliku ulatusega. Töö praktiline eesmärk oli pakkuda poliitikakujundajatele ja vabatahtlikke kaasavatele organisatsioonidele sisendit vabatahtliku panustamise toetamiseks. Uuring põhines kvantitatiivsel ristlõikelisel uurimisdisainil. Andmed koguti veebiküsimustikuga, millele vastas 392 vähemalt 18-aastast Eestiga seotud inimest. Küsimustik sisaldas sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, rahulolu näitajaid, vabatahtlikku panustamist puudutavaid hoiakuväiteid, eestindatud Kodanikusidususe skaalat ning küsimusi vabatahtliku ja heategevusliku panustamise kogemuse kohta. Andmete analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, korrelatsioonianalüüsi, rühmade võrdlust ning hierarhilist regressioonianalüüsi. Tulemused näitasid, et kodanikusidususe hoiakud olid positiivselt seotud kodanikusidususe käitumise, panustamisviiside mitmekesisuse ja panustamisvaldkondade arvuga. Regulaarsed panustajad erinesid ebaregulaarsetest kõrgemate kodanikusidususe hoiakute ja käitumise skooride, soosivama suhtumise ning madalama küünilise suhtumise poolest. Rahulolu oli lihtseostes seotud positiivsemate kodanikusidususe hoiakute ja nõrgemalt ka kodanikusidususe käitumisega, kuid regressioonimudelites ei osutunud rahulolu iseseisvaks panustamist soodustavaks teguriks. Sotsiaaldemograafilistest tunnustest seostus aktiivsem panustamine naissoo, eestlaseks olemise ning maal või hajaasustuses elamisega. Hierarhilised regressioonimudelid näitasid, et hoiakuliste tegurite lisamine suurendas mudelite seletusvõimet, eriti kodanikusidususe käitumise selgitamisel. Kõige järjekindlam positiivne ennustaja oli kodanikusidususe hoiakute koondskoor. Töö tulemused viitavad, et vabatahtliku panustamise soodustamisel ei piisa üksnes üldise heaolu või rahulolu toetamisest. Oluline on kujundada toetavaid hoiakuid, vähendada küünilisust ning luua nähtavaid, paindlikke ja madala sisenemislävega panustamisvõimalusi. Tulemuste ja COM-B mudeli põhjal pakuti töös välja sekkumissuundi vabatahtliku panustamise suurendamiseks. Nende hulka kuuluvad isikliku kutse kasutamine, paindlike ja madala sisenemislävega „vabatahtliku tööampsude“ loomine, vabatahtlike panuse nähtavaks tegemine ja tunnustamine, küünilisust vähendav kommunikatsioon ning vabatahtliku panustamise kujundamine noortetöö ja hariduse loomulikuks osaks.