Explaining trust in Internet voting: institutional, technological, and contextual determinants

Abstract

See väitekiri uurib, kuidas kodanike hulgas kujuneb ja säilib usaldus internetihääletuse ehk turvaliselt veebi teel hääletamist võimaldava tehnoloogia vastu. Kuigi sellised süsteemid sümboliseerivad tehnoloogilist arengut ja digitaalset tõhusust, tekitavad need ka uusi küsimusi läbipaistvuse, turvalisuse ja institutsionaalse usaldusväärsuse kohta. Eesti, mis on esimene ja seni ainus riik, mis on üle kahekümne aasta võimaldanud üleriigilist internetihääletust, pakub nende dünaamikate uurimiseks ainulaadset keskkonda. Kaasates võrdlusse Venemaa, toob uurimus esile, kuidas poliitiline kontekst ja avalik diskursus mõjutavad viise, kuidas inimesed tõlgendavad ja kasutavad valimistehnoloogiaid. Väitekiri koosneb neljast omavahel seotud uurimusest. Esimene uurib, kuidas kodanike teadmised ja kindlustunne mõjutavad nende tuginemist institutsionaalsele usaldusele, kui nad otsustavad, kas kasutada internetihääletust. Teine uurimus ühendab ekspertintervjuud ja Q-metoodika valijatega, näitamaks, kuidas igapäevane kogemus digiteenustega kujundab usaldust, samal ajal kui segadused, poliitiline kallutatus või piiratud teabevahetus kasvatavad umbusku. Kolmas uurimus võrdleb avalikke hoiakuid internetihääletuse suhtes demokraatlikus Eestis ja autoritaarsel Venemaal, näidates, et usaldus põhineb erinevatel motiividel: autokraatiates tuleneb see kodanikukohusest ja lojaalsusest riigile, samas kui demokraatiates toetub see tajutavale mugavusele ja menetluslikule õiglusele. Neljas uurimus näitab, et institutsionaalne usaldus ehk usk sellesse, et riigivõim tegutseb pädevalt ja õiglaselt, mängib tugevamat rolli nii usalduse kui ka internetihääletuse tegeliku kasutamise selgitamisel kui pelgalt tehnoloogiline kindlus. Üheskoos näitavad need uurimused, et usaldus internetihääletuse vastu ei ole pelgalt reaktsioon tehnilisele töökindlusele, vaid peegeldab laiemat suhet kodanike, institutsioonide ja poliitiliste narratiivide vahel. Usaldus kujuneb konkreetsetes režiimitingimustes ja avalikes diskursustes, mis määratlevad, mida peetakse digitaalse valitsemise kontekstis legitiimseks või riskantseks. Sellise usalduse hoidmine eeldab turvalisest koodist enamat: see sõltub läbipaistvast suhtlusest, vastutustundlikest institutsioonidest ja avatud ühiskondlikust arutelust selle üle, kuidas demokraatia kohaneb digiajastuga. This dissertation examines how citizens form and maintain trust in Internet voting, a technology that allows ballots to be cast securely online. While such systems symbolize progress and digital efficiency, they also raise new questions about transparency, security, and institutional reliability. Estonia, the first and so far, only country to conduct nationwide online voting for more than two decades, provides a unique environment to study these dynamics. By also including a comparison with Russia, the research highlights how political context and public discourse influence the ways people interpret and engage with election technologies. The dissertation consists of four interconnected studies. The first investigates how citizens’ knowledge and confidence affect their reliance on institutional trust when deciding whether to vote online. The second combines expert interviews and Q-methodology with voters to reveal how everyday experience with digital services fosters trust, while distrust grows from perceptions of confusion, political bias, or limited communication. The third compares public attitudes toward Internet voting in democratic Estonia and authoritarian Russia, showing that trust is grounded in distinct motivations: civic duty and state loyalty in autocracies versus perceived convenience and procedural fairness in democracies. The final study demonstrates that institutional trust, meaning the belief that state authorities act competently and fairly, plays a stronger role in explaining both trust in and actual use of Internet voting than purely technological factors do. Taken together, these studies show that trust in Internet voting is not simply a reaction to technical reliability but a reflection of broader relationships among citizens, institutions, and political narratives. Trust develops within specific regime settings and through public discourses that define what is seen as legitimate or risky in digital governance. Sustaining such trust therefore requires more than secure code; it depends on transparent communication, accountable institutions, and an open societal conversation about how democracy evolves in the digital age.