Keskkonnaliikumise roll Riigimetsa Majandamise Keskuse otsuste kujunemises metsakonflikti kestel

Abstract

Eestis puhkes 2016. aastal paljusid ühiselu valdkondi hõlmav ja pikka aega kestnud metsakonflikt. Paljude osapooltega konflikt tõstis ühiskondlikud ootused metsandusele avaliku tähelepanu keskmesse ja käivitas laiaulatusliku metsandusteemalise debati. Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) oli konfliktis märkimisväärne roll, kuna RMK majandab umbes poolt Eesti metsamaast ning RMK tegevusel on suur keskkonnakaitseline, sotsiaalne ja majanduslik mõju. Magistritöö eesmärk on selgitada, millist rolli mängis keskkonnaliikumise mõjutustegevus RMK otsustusprotsessides metsakonflikti vältel. Selleks kirjeldasin keskkonnaliikumise strateegiaid RMK metsamajanduslike otsuste mõjutamiseks, hindasin kui edukas oli keskkonnaliikumise mõjutustegevus ja kuidas RMK sellele reageeris ning tõin välja võimalused, kuidas muuta RMK otsustusprotsesse, et need oleksid läbipaistvamad ja osapoolte kaasamine oleks tulemuslikum. Keskkonnaliikumise tegevust analüüsin vabaühenduse Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja sotsiaalse liikumise Eesti Metsa Abiks (EMA) näitel. Uurimistöös kaardistasin avalike meediaallikate ja RMK dokumendiregistri põhjal peamised RMK otsustuskohad perioodil 2016-2022 ning tegin intervjuud RMK, Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Metsa Abiks esindajatega. Uurimistööst selgus, et kui keskkonnaliikumise mõjutustegevus ei andnud soovitud tulemust, siis keskkonnaliikumine jätkas mõjutamist ja otsis oma eesmärkide saavutamiseks teisi võimalusi. Leian, et keskkonnaliikumise RMK suunaline mõjutustegevus oli edukas, sest peaaegu kõigil töös käsitletud juhtudel suudeti esile kutsuda muutus RMK tegevuspraktikates. Vahetu mõju RMK otsustele oli siiski tagasihoidlik, soovitud muutus RMK otsustes või tegevuspraktikates saavutati enamasti kolmandate osapoolte kaudu, kelleks võisid olla säästva metsanduse audiitorid, Euroopa Komisjon või kohtusüsteem.