Viinapõletamine Eestimaa kubermangus 19. sajandil: makrotasand vs mikrotasand
| dc.contributor.advisor | Seppel, Marten, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Püks, Argo | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2025-10-07T15:30:31Z | |
| dc.date.available | 2025-10-07T15:30:31Z | |
| dc.date.issued | 2025 | |
| dc.description.abstract | Bakalaureusetöö käsitleb viinapõletamist 19. sajandi Eestimaa kubermangus, keskendudes üksikmõisatele. Eesmärk on täita lünk varasemas historiograafias, mis on valdavalt keskendunud üldisele statistikale. Töö käigus vastatakse kolme küsimusele: 1) Kui mastaapne oli viinapõletamine väljaspool Viru kreisi? 2) Millal hakati viina toorainena kasutama kartulit? 3) Kuidas muutus kartuli osakaal sajandi jooksul? Töö tulemusel selgus, et kuigi Viru kreisis põletati rohkem viina kui teistes piirkondades, ei saa seda pidada kubermangu viinapõletamise keskuseks. Kartuli esmakordne dokumenteeritud kasutus viina toorainena pärineb aastast 1839. Sajandi jooksul kartuli osakaal viinatootmises kõikus, olles kõrge 1840. aastate alguses, langes kümnendi keskel, ning tõusis taas 1850. aastate keskel. Alles sajandi lõpuks kujunes kartul ainsaks tooraineks. | |
| dc.identifier.uri | https://hdl.handle.net/10062/116652 | |
| dc.language.iso | et | |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject | ajalugu | |
| dc.subject | majandusajalugu | |
| dc.subject | mõisamajandus | |
| dc.subject | viinapõletamine | |
| dc.subject | kartul | |
| dc.subject | Eestimaa kubermang | |
| dc.subject | 19. sajand | |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.title | Viinapõletamine Eestimaa kubermangus 19. sajandil: makrotasand vs mikrotasand | |
| dc.type | Thesis | en |
Failid
Originaal pakett
1 - 1 1