AAI bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30966

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 484

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Masinõppe rakendamine rootsiaegse kaubanduskaardi analüüsis arheoloogilise maastiku-uuringu kontekstis
(Tartu Ülikool, 2026) Vaabel, Uku; Sikk, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Töö käsitleb masinõppe kasutamise võimalusi 17. sajandi II poole kaubanduskaardi analüüsimisel arheoloogilise maastiku-uuringu kontekstis. Töö keskendub sellele, millisel määral võimaldab semantilise segmenteerimise mudel eristada 17. sajandi II poole kaubanduskaardilt maakasutust ning millisel viisil saab saadud väljundit kasutada arheoloogilise maastikuanalüüsi abikihina. Töö ühendab ajalooliste kaartide allikakriitilise käsitluse, GIS-põhise ruumianalüüsi ja arvutinägemisel põhinevad meetodid. Eraldi tähelepanu pööratakse automaatse tuvastuse usaldusväärsusele, tõlgenduslikele piirangutele ning sellele, millises ulatuses saab masinõppe väljund toetada uurija tehtavat arheoloogilist tõlgendust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Magasini tn 10 avastatud kahe matmispaiga hambapatoloogiate analüüs
(Tartu Ülikool, 2026) Palts, Tom; Malve, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö käsitleb Tartu Magasini tn 10 avastatud kahe matmispaiga hambapatoloogiaid. Uurimismaterjaliks on 2025. aasta sügisel toimunud välitöödel leitud luustikud. Matuste hulgas olid selgelt eristatavad keskaegse Nikolai kirikaia matused ja hilisem varauusaegne matmispaik, mille hambapatoloogiaid töö jooksul võrreldi. Vaadeldavateks patoloogiateks olid hambakivi, kaaries, periapikaalsed tühimikud, alveolaarkaare taandumine ja eluajal väljalangenud hambad. Uurimistulemused näitasid, et mõned patoloogiad võisid olla hilisemates matustes levinumad kui keskajal, mis viitab, et varauusaegsel matmisperioodil oli kasutajaskonna üldine suutervis võrreldes keskajaga halvenenud. Lisaks sellele võrreldi tulemusi ka teiste Eesti matmispaikadega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arheoloogiliste ja loodusteaduslike andmete kasutamine varase maaviljeluse tuvastamisel. Võimalused ja ohud
(Tartu Ülikool, 2026) Eenmaa, Helena; Johanson, Kristiina, juhendaja; Poska, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Minu bakalaureusetöö puudutab varast ja katsetamisjärgus maaharimist ehk maaharimise algust Eesti alal. Tegemist on intrigeeriva teemaga, kuna maaharimise kasutuselevõtt muinasajal näitab kontaktide olemasolu naabritega ja muutusi keskkonnas. Samas on võimalused maaharimise tõendamiseks napid. Parim tõendusmaterjal selleks oleks muinaspõllud ja teraviljaterad, kuid mõlemaid on säilinud vähe. Seepärast otsivadki arheoloogid maaharimise tuvastamisel tuge teravilja kasvatamisele viitavast õietolmust. Mina oma töös püüan vaadata, kuidas saab õietolmu andmeid kasutada, mis on sellega kaasnevad võimalused, aga ka ohud. Cerealia tüüpi taimede (sinna hulka kuuluvad ka teraviljad) õietolmust üksi maaharimise kinnitamiseks/tuvastamiseks ei piisa. Kuid ehk seisneb Cerealia õietolmu suurem kasu hoopis võimaluses, et see juhatab arheoloogidele kätte seni teadmata asulakohad? – Täpsemalt sellisele praktilisele kasule minu bakalaureusetöö püüabki keskenduda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jõuga naiste rõivastus 12.-14. sajandil
(Tartu Ülikool, 2026) Marova, Jekaterina; Rammo, Riina, juhendaja; Valk, Heiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö käsitleb Jõuga kääbaskalmistu 12.–14. sajandi naiste rõivastust ning selle võimaliku väljanägemist haualeidude põhjal. Uurimus keskendub rõivaelementidele ja nende kandmisviisidele, analüüsides esemete paiknemist matustes ning säilinud tekstiilijäänuseid. Töö on näidanud, et Jõuga rõivatraditsioon erines mitmes aspektis laiemast Põhja-Eesti rõivakultuurist. Samas osutab analüüsitud materjal kontaktidele Vana-Vene aladega. Uurimus täiendab teadmisi Kirde-Eesti kääbaskalmistute materiaalsest kultuurist ja rõivastusest. Töö tugineb publitseeritud materjalidele ja kaevamisdokumentatsioonile ning loob terviklikuma pildi Jõuga kalmistule maetud kogukonna rõivastusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Toolse sadamakoha kujunemine ja muutumine muinasajast varauusajani
(Tartu Ülikool, 2026) Aljas, Laura; Konsa, Marge, juhendaja; Lätti, Priit, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö uurib Toolse sadamakoha kujunemist ja muutumist Põhja-Eesti rannikul ajavahemikus 900–1700. Rannajoone rekonstrueerimise, meresügavuste modelleerimise, laine ajutee analüüsi ja kartograafiliste allikate põhjal selgitati välja, millised neemiku ümbruse rannalõigud olid eri perioodidel randumiseks sobivad. Tulemused näitasid, et looduslikud tingimused halvenesid kõigil vaadeldavatel rannalõikudel, kuid sadam püsis toimivana tänu inimsekkumisele: pulvärgi ning ordulinnuse rajamisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Euroopa ümarlaualoogika visavii Eesti läänesuunalised püüdlused: Euroopa Stabiilsuse Pakt ja Eesti 1993-1995
(Tartu Ülikool, 2026) Videvik, Jan Lucas; Piirimäe, Kaarel; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö uurib Euroopa Stabiilsuse Pakti näitel Lääne julgeolekukäsitluste rakendumist Eestile vahemikus 1993-1995 ja selle tähendust taasiseseisvunud Eesti välispoliitikas. Töö keskendub Prantsuse initsiatiivist lähtudes Lääne katsele külma sõja järgses Euroopas ennetava diplomaatia ümarlaualoogikaga vältida konfliktide puhkemist Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, mis sel perioodil Läände püüdlesid ning Eesti huvidele ja asetumisele selles raamistikus. Uurimus väidab, et Stabiilsuspakti väärtus väljendus eelkõige protsessina, mis võimaldas Eesti diplomaatial end Balti ümarlauas ja Stabiilsuspakti ettevalmistava suhtluse käigus neil kriitilistel aastatel paremini kehtestada, täiendades võimalust jõuda tagasi Läände.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Naise kuvandi muutus Eesti kujutavas kunstis 1970ndatel
(Tartu Ülikool, 2024) Raudvassar, Liiso; Rajavee, Holger juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põhiseaduse kolmas rahvahääletus (14.–16.10.1933) ringkonnakomiteede protokollide põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Kõllamaa, Rain Alvar; Pajur, Ago juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Looduslike pühapaikade kaitse: õiguslikud aspektid ja probleemid Valjala kihelkonna näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Kupits, Eeva Helga; Konsa, Kurmo juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auto-tankirügement aastatel 1928–1940
(Tartu Ülikool, 2024) Savolainen, Rauno; Pajur, Ago juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasulikkus, ilu ja vastupidavus ideaallinna loomisel. Juhtumianalüüs Leon Battista Alberti "De Re Aedificatoria" ja Filarete "Libro Architettonico" näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Nõgel, Eliise Marie; Ormisson-Lahe, Anu juhendaja; Rajavee, Holger juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Does Russian Impressionism exist?
(Tartu Ülikool, 2024) Feizulla, Renata; Rajavee, Holger juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Baltisakslus pärast II maailmasõda Baden-Württembergi liidumaa näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Sillajõe, Martha Marie; Liivik, Olev; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Baden-Württembergi liidumaa näitel Saksamaal üles kasvanud Eesti taustaga baltisakslaste järeltulijate, kelle pered asusid ümber 1939–1941, suhet baltisaksluse ja Eestiga. Töös otsiti vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: millised tegurid iseloomustasid 1939–1941 ümberasunud baltisakslaste ja nende perekondade kohanemist 1940.–1950. aastatel Baden-Württembergis, milline on ümberasujate järeltulijatele suhe baltisakslusega ning milline on ümberasujate järeltulijate suhe vanemate päritolumaaga. Töö põhineb autori läbi viidud intervjuudel baltisaksa ümberasujate järeltulijatega, kes sündisid 1940. aastatel väljaspool Eestit. Intervjuudest ilmneb, et 1940.–50. aastatel mõjutasid baltisakslaste kohanemist majanduslikud raskused ja uus švaabi kultuuriruum. Enamike baltisakslaste peresid hoidsid Baden-Württembergis kaasmaalastega kokku, osaledes baltisaksa seltsielus. Kodus olid au sees balti köök, kirjandus ja ajalugu. Ühe intervjueeritu puhul tuli välja, et mõned baltisaksa päritolu isikud hoidsid sihilikult baltisaksa kogukonnast eemale. Intervjueeritud baltisaksa järeltulijad identifitseerivad ennast erinevalt. Ennast määratletakse nii läbi baltisaksa kui ka saksa identiteedi. Eesti taustaga baltisakslaste järeltulijad peavad baltisaksluse osaks sidet Eestiga. Enamike intervjueeritute kodus räägiti vanemate kodumaast palju ja kõik ümberasujate järeltulijad on Eestit külastanud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Narva kodanikkond Rootsi linnaseaduse alusel 17. sajandil (aastani 1667)
(Tartu Ülikool, 2025) Kongi, Kristin; Küng, Enn juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö „Narva kodanikkond Rootsi linnaseaduse alusel 17. sajandil (aastani 1667)“ põhifookus on lähemalt uurida kodanikuks saamise kriteeriume ja protsessi varauusaegses Narvas. Töö ajaline raam keskendub 17. sajandi kahele esimesele kolmandikule. Uurimuses püütakse allikakriitilisel meetodil arhiiviallikatest kogutud informatsioonile tuginedes vastata küsimusele, kuidas ja milliste printsiipide alusel toimus uuskodanike vastuvõtt, kas Narva raad juhindus uute kodanike vastuvõtmisel Rootsi linnaseaduses fikseeritud printsiipidest või kohapeal välja kujundatud normidest? Vastuse neile küsimustele leidmiseks on kõige olulisima allikaliigina läbi töötatud Narva rae 17. sajandi (1607–1667) protokollid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Linna 17. Algkool 1926-1940
(Tartu Ülikool, 2025) Tõnismäe, Anni; Raudsepp, Anu juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Uurimistöö keskendub Tartu linna 17. algkooli (juudi algkooli) tegevusele aastatel 1926–1940 ning analüüsib 1925. aasta kultuurautonoomia seaduse rakendumist ühe kooli näitel. Lähtuvalt arhiiviallikatele ja perioodikale tuginevast analüüsist käsitletakse õpetajaskonna ja õpilaskonna kujunemist, õppetöö korraldust, keelepoliitikat ning rahastamise eripärasid. Tööst ilmneb, et Tartu linna 17.algkool suutis kultuuriautonoomia raames säilitada oma keelelise ja kultuurilise eripära, pakkudes juudi kogukonnale väärtuslikku haridust keerulistes tingimustes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nõukogude sõjamonumendid Eestis aastatel 1944–1955
(Tartu Ülikool, 2025) Sõnum, Ranno; Tannberg, Tõnu-Andrus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Käesolevas bakalaureusetöös on antud ülevaade Nõukogude sõjamonumentide rajamisest Eestis aastatel 1944–1955. Töö keskendub eelkõige sõjamonumentide rajamise korralduslikule poolele ja täpsemalt, kuidas see oli Eestis reguleeritud Nõukogude okupatsioonivõimu poolt Teise maailmasõja lõpus ning esimesel sõjajärgsel kümnendil. Lisaks sellele uuritakse, kuidas oli reguleeritud ja leidis aset sõjahaudade rajamine, sest enamik sõjamonumente püstitati langenud punaarmeelaste ühishaudadele. Ühtlasi on töös laiema konteksti andmiseks ülevaade, kuidas toimus Nõukogude sõjamonumentide püstitamine okupeeritud Leedus ja Ida-Saksamaal ning laiemalt Nõukogude Liidus Teise maailmasõja eel ja ajal. Samuti on töös eraldi juhtumiuuringuna antud ülevaade nn Suure Isamaasõja Võidu monumendi rajamise katsetest Tallinnasse aastatel 1944–1945, 1947, 1952–1953.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Laimamine ja auhaavamine eestikeelses ajakirjanduses: kohtukaasused 19. sajandi lõpuveerandil
(Tartu Ülikool, 2025) Nüganen, Sonja; Seppel, Marten juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Töö uurib auhaavamist ja laimu eesti ajakirjanduses aastatel 1875–1900, keskendudes juhtudele, kus laimatud inimesed on oma õiguste kaitseks pöördunud kohtu poole. Töö esimene osa keskendub pigem auhaavamisele ajakirjanduses, teine aga auhaavamiskaasustele kohtuinstantsides. Peamiste allikatena on kasutatud Eesti Rahvusarhiivi arhiivmaterjale: kohtuakte ning kaebajate ja kaebealuste kirju, mis pärinevad erinevate kohtuinstantside arhiividest. Töö tulemusel selgub, et auhaavamine oli ajakirjanduses võrdlemisi levinud ning selle eest oli võimalik end kohtulikul teel kaitsta. Samuti, et kaebajad olid kohtus sageli edukad. Auhaavamine oli 19. sajandi lõpu eestikeelses ühiskonnas üsna tõsine rikkumine
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tubakareklaamid Eesti ajalehtedes aastatel 1920-1940: korpusepõhine analüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Lust, Tormi; Rahi-Tamm, Aigi juhendaja; Tinits, Peeter juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Ajalehtede digiteerimine pakub ajaloolastele innovaatilisi võimalusi uurida kultuuriloolisi nähtusi senisest mahukamalt ja mitmekesisemate meetoditega. Käesolev töö annab ülevaate tubakatööstuse ajaloost ja selle uurimisseisust ning loob tulevastele uurijatele reprodutseeritava töövoo seni väheuuritud ajalooliste reklaamide analüüsimiseks digiteeritud ajalehtedes. Töövoo ja korpuse koostamiseks kasutati DIGARi allikaid ja Rahvusraamatukogu digilabori tööriistu. Töövoo kvaliteeti hinnati lähilugemise kaudu, tuues välja tekstituvastuse ja ajalehekuulutuste ehk reklaamide segmenteerimisega seotud väljakutsed. Uurimisobjektiks on Eesti tubakareklaamid aastatest 1920-1940, mille analüüs keskendub reklaamikeele muutustele ja arengutele. Kõige sagedamini esinesid hinna ja kogusega seotud sõnad, omadusi kirjeldavad terminid ning erinevad kaubamärgid. Loodud töövoog ja korpus on avalikult kättesaadavad, pakkudes alusmaterjali edasisteks uuringuteks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti NSV Ministrite Nõukogu Repatrieerimise osakonna tegevus Saksamaal asuvate eestlaste repatrieerimiseks perioodil 1945 – 1953
(Tartu Ülikool, 2025) Benno, Anna Elisabeth; Tannberg, Tõnu-Andrus juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalureusetöö uurib Eesti NSVs Saksamaa suunal toimunud repatrieerimistööd, keskendudes täpsemalt seda korraldanud institutsionaalsele raamistikule, kasutatud meetoditele ja nende edukusele. Erilise vaatluse alla on võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu Repatrieerimise Osakond, mis tegutses aastatel 1945–1953. Kasutatud meetodid on jagatud massimeediaks ja individuaalseks lähenemiseks, mis vastavalt kätkevad endas erinevaid repatrieerimisorganite poolt väljaantud materjale ning kirju, mida Saksamaal asuvatele põgenikele Eestist saadeti. Allikaliselt toetub bakalaureusetöö peamiselt Rahvusarhiivis tallel olevale ENSV Ministrite Nõukogu (kuni 1946 – Rahvakomissaride Nõukogu) repatrieerimise osakonna arhiivile (ERA.R-1789). Bakalaureusetöö üldiseks järelduseks on, et repatrieerimistöö oli ebaedukas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lääneriikide humanitaarabi Eesti lastele aastatel 1919-1922
(Tartu Ülikool, 2025) Kopliste, Kaisa; Rahi-Tamm, Aigi juhendaja; Kikkas, Toivo juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Bakalaureusetöö käsitleb lääneriikide humanitaarabi Eesti lastele aastatel 1919-1922. Esimese maailmasõja ja Vabadussõja järel valitsenud keerulises sotsiaalmajanduslikus olukorras vajas Eesti välisabi nii näljahäda vältimiseks kui riigi stabiliseerimiseks. Uurimus analüüsib nelja peamist Eestis tegutsenud abiorganisatsiooni – Ameerika Abiandmise Administratsiooni, Ameerika Punase Risti, Hoia Lapsi fondi ja leedi Muriel Pageti missiooni – tegevust Eestis. Nende organisatsioonide kaudu jõudis Eestisse toidu- ja riideabi ning meditsiiniline abi kliinikute, medõdede, ravimite jt haiglatarvete näol. Töös käsitletakse abi jaotamiseks loodud süsteeme ja võrgustikke ning abikriteeriumite subjektiivsusest tekkinud probleeme kogukondades. Samuti analüüsitakse humanitaarabi poliitilisi ja majanduslikke tagamaid ning mõju.

Sirvi

Viimati lisatud