Baltisakslus pärast II maailmasõda Baden-Württembergi liidumaa näitel

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Baden-Württembergi liidumaa näitel Saksamaal üles kasvanud Eesti taustaga baltisakslaste järeltulijate, kelle pered asusid ümber 1939–1941, suhet baltisaksluse ja Eestiga. Töös otsiti vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: millised tegurid iseloomustasid 1939–1941 ümberasunud baltisakslaste ja nende perekondade kohanemist 1940.–1950. aastatel Baden-Württembergis, milline on ümberasujate järeltulijatele suhe baltisakslusega ning milline on ümberasujate järeltulijate suhe vanemate päritolumaaga. Töö põhineb autori läbi viidud intervjuudel baltisaksa ümberasujate järeltulijatega, kes sündisid 1940. aastatel väljaspool Eestit. Intervjuudest ilmneb, et 1940.–50. aastatel mõjutasid baltisakslaste kohanemist majanduslikud raskused ja uus švaabi kultuuriruum. Enamike baltisakslaste peresid hoidsid Baden-Württembergis kaasmaalastega kokku, osaledes baltisaksa seltsielus. Kodus olid au sees balti köök, kirjandus ja ajalugu. Ühe intervjueeritu puhul tuli välja, et mõned baltisaksa päritolu isikud hoidsid sihilikult baltisaksa kogukonnast eemale. Intervjueeritud baltisaksa järeltulijad identifitseerivad ennast erinevalt. Ennast määratletakse nii läbi baltisaksa kui ka saksa identiteedi. Eesti taustaga baltisakslaste järeltulijad peavad baltisaksluse osaks sidet Eestiga. Enamike intervjueeritute kodus räägiti vanemate kodumaast palju ja kõik ümberasujate järeltulijad on Eestit külastanud.