Soontaimede funktsionaalse ja liigilise mitmekesisuse taastumine Lääne-Eesti loopealsetel

Abstract

Käesolevas magistritöös uuriti Lääne-Eesti loopealsete funktsionaalse ja liigilise mitmekesisuse taastumist pärast suuremahulist loopealsete taastamise projekti „Elu alvaritele“. Projeti käigus taastati aastate 2014-2019 jooksul 2500 hektarit kinnikasvanud loopealseid Lääne-Eestis. Tulemused näitasid liigilise mitmekesisuse märkimisväärset tõusu pärast taastamist, sh. oli võrreldes taastamiseelse ajaga märkimisväärselt suurenenud ka loopealsetele iseloomulike taimeliikide liigirikkus ja osakaal koosluses. Mitmete funktsionaalsete tunnuste keskmise väärtuse muutus näitas taastamistegevuste tähtsust koosluse funktsionaalsele koosseisule. Taastamistegevuste tulemusena tõusis eelnevalt kinnikasvanud aladel oluliselt püsiva seemnepangaga taimeliikide, arbuskulaarmükoriissete taimeliikide ning lämmastikku siduvate taimeliikide osakaal, langes aga obligatoorselt mükoriissete taimeliikide osakaal, vegetatiivselt paljunevate liikide ja tuullevijate osakaal ning koosluse kaalutud keskmisena kahanes seemnete langemiskiirus ning seemnete kaal. Taastamine mõjutas oluliselt koosluse funktsionaalset mitmekesisust. Eelnevalt kinnikasvanud alade funktsionaalne mitmekesisus pigem kahanes: toimus tunnuste oluline klasterdumine, ehk pärast taastamist olid soositud kindlad tunnuste väärtused. Tulemus näitab taastamise suurt mõju koosluse funktsionaalsele struktuurile, eriti esimestel taastamisjärgsetel aastatel. Eriti suur tunnuste klasterdumine leiti levimisega seotud tunnustes, kus pärast taastamist on soositud rohkem üksteisele sarnased tunnused. Ellenbergi indikaatorväärtuste keskmist jaotust analüüsides oli märgata olulist valgusnõudlike liikide osakaalu tõusu ning niiskuslembeste taimeliikide osakaalu langust kooslustes, näidates märkimisväärset muutust ka koosluse keskkonnatingimustes taastamise tulemusena.