Esimeste sotsiaaltöötajate lood
| dc.contributor.advisor | Selg, Marju, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Orma, Margit | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2021-06-17T11:58:35Z | |
| dc.date.available | 2021-06-17T11:58:35Z | |
| dc.date.issued | 2021 | |
| dc.description.abstract | Minu töö eesmärgiks oli koguda ja talletada lugusid Jõgevamaa sotsiaaltöö algusaegadest läbi esimeste sotsiaaltöötajate silmade. Püstitasin järgmised uurimisküsimused: 1. Mida jutustavad esimesed sotsiaaltöötajad sotsiaalhoolekande loomisest kohtadel? 2. Mis motiveeris inimesi, kes sotsiaaltööd tegema asusid? 3. Kuidas toimus enda koolitamine sotsiaaltöötajaks? Andmete kogumiseks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud kuue sotsiaaltöötajaga. Intervjuude analüüsi tulemusena leidsin olulisemad teemad, millest kõnelesid kõik osalejad. Neid teemasid aluseks võttes koostasin iga sotsiaaltöötaja oma loo: kuidas nad sotsiaaltööle tulid, esmased tegevused, abistamismeetodid, koostöö, ameti õppimine koolitustel ja kõrgkoolis. Nendest lugudest joonistus välja tollaste sotsiaaltöötajate koondportree ning oli võimalik kirjeldada keskkonda, milles tööd alustati. Lugudest tuli välja, et kõigis piirkondades oli algusaja suurim probleem töötus ja vaesus, mis omakorda tõi kaasa teisi sotsiaalseid probleeme: alkoholism, puuduses elavad lapsed. Selleks, et inimesi oleks võimalik üldse abistada, asuti kõigepealt oma piirkonnas kaardistama abivajavad inimesed. Esialgu keskenduti toetuste määramisele, kuna riik eraldas selleks raha, ning teenused hakkasid lisanduma ajapikku vastavalt vajadusele ja võimalustele. Tegeleti ka humanitaarabina saabunud toiduabi ning riiete jagamisega. Sotsiaaltööle asuma motiveeris võimalus inimesi abistada. Abistamine ei olnud esimestele sotsiaaltöötajatele võõras, mingil määral oldi sotsiaalse tööga kokkupuuteid olnud ka varem – see andis julguse väljakutse vastu võtta. Sotsiaaltööle asudes puudus esimestel sotsiaaltöötajatel ettekujutus ja teadmine, mida täpsemalt tegema tuleb hakata. Esimesed kogemused saadi tööd tehes ja teadmisi koguti läbi täienduskoolituste nii Eestis kui ka välismaal ning sotsiaaltööharidust omandades. Kokkuvõtvalt võib öelda, et esimesed sotsiaaltöötajad olid tänase sotsiaaltöö teerajajad, nad on oma tegevuse üle uhked ning soovivad sellest rääkida. 1990ndate aastate sotsiaaltöötajate mälestusi tuleb kindlasti edasi koguda ning avaldada. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5451212*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/72575 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | sotsiaaltöötajad | et |
| dc.subject.other | sotsiaaltöö | et |
| dc.subject.other | Jõgevamaa | et |
| dc.subject.other | 1990-ndad | et |
| dc.title | Esimeste sotsiaaltöötajate lood | et |
| dc.type | Thesis | et |