Matemaatika õppimisel esineva proaktiivse käitumise seos matemaatika õpetamise ja matemaatikatesti tulemusega

Abstract

Matemaatika õppimisel esineva proaktiivse käitumise seos matemaatika õpetamise ja matemaatikatesti tulemusega Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas on matemaatika õppimisel esineva õpilase proaktiivse käitumise erinevad aspektid omavahel seotud ning milline on nende seos matemaatikatesti tulemusega. Samuti oli eesmärk kirjeldada, kuidas on õpilase proaktiivne käitumine seotud matemaatikaõpetaja käitumise ja õpilase matemaatikaärevusega. Töös kasutati PISA 2022 Eesti õpilaste (n = 6392) matemaatikatesti tulemusi ning taustaküsimustiku järgmisi näitajaid: proaktiivne käitumine matemaatika õppimisel, õpetajapoolne aktiveerimine, matemaatikaõpetaja toetus, matemaatikaõppe kvaliteet ja matemaatikaärevus. Taustaküsimustiku andmed põhinevad õpilaste eneseraporteeritud vastustel, seega kajastavad tulemused seda, kuidas õpilased ise neid aspekte tajuvad. Töös viidi läbi t-testid sugudevaheliste erinevuste leidmiseks ning korrelatsioon- ja regressioonanalüüs muutujate vaheliste seoste leidmiseks. Andmeanalüüsist selgus, et õpilase proaktiivse käitumise erinevatest aspektidest korreleerub kõige rohkem teiste aspektidega matemaatikaõpetaja tähelepanelik kuulamine. Matemaatikatesti tulemusega on kõige tugevamalt seotud see, kui õpilane alustab ülesannete lahendamist kohe, kuulab tähelepanelikult õpetajat ning pingutab. Proaktiivne käitumine on positiivselt seotud nii matemaatikaõppe kvaliteedi, matemaatikaõpetaja toetuse kui ka õpetajapoolse aktiveerimisega ning negatiivselt seotud matemaatikaärevusega. Soolistest erinevustest tuli välja, et tüdrukud hindasid oma proaktiivset käitumist keskmiselt kõrgemaks kui poisid ning samuti tajuvad tüdrukud rohkem matemaatikaärevust. Regressioonanalüüsist selgus, et õpilase proaktiivset käitumist on võimalik ennustada matemaatikaärevuse, matemaatikaõpetaja toetuse, matemaatikaõppe kvaliteedi, õpetajapoolse aktiveerimise ja matemaatikatesti tulemuse põhjal. Regressioonanalüüsimudel on statistiliselt oluline ning näitab, et mudel kirjeldab ära 18% õpilase proaktiivse käitumise varieeruvusest. Kõige tugevamad positiivsed ennustajad olid õpetajapoolne aktiveerimine ja matemaatikaõppe kvaliteet ning ainuke negatiivne ja kõige nõrgem ennustaja oli matemaatikaärevus.