Ajakirjanduseetika koodeksi tõlgendamine vähese töökogemusega ajakirjanike poolt
| dc.contributor.advisor | Harro-Loit, Halliki, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Karu, Lenel | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2013-06-21T15:08:57Z | |
| dc.date.available | 2013-06-21T15:08:57Z | |
| dc.date.issued | 2013 | |
| dc.description.abstract | Käesoleva töö eesmärk oli selgitada välja, kui oluliseks peavad vähese töökogemusega ajakirjanikud eetikakoodeksit ja eetilist mõtlemist. Oma töös uurisin, millised on ajakirjanike väärtused ja kui palju kasutatakse eetikakoodeksit oma igapäevatöös. Lisaks küsimustele vastamisele tuli intervjueeritavatel lugeda eetikakoodeksit. Ma palusin neil tõlgendada konkereetseid punkte ja tuua välja eetilisi dilemmasid. Minu valimiks olid üheksa ajakirjanikku, kelle töökogemus oli maksimaalselt 6 aastat. Kaks minu valimist olid praktiseerivad tudengid, neli töötasid kohalikus ajalehes ja kolm üleriiklikus väljaandes. Valimi hulgas leidus kolm meest ja kuus naist, neist viis olid õppinud ajakirjandust ja neli mitte. Minu valitud teemat ja valdkonda on uuritud ka varem, kuid peamiselt on keskendutud professionaalsetele väärtustele ja suurema töökogemusega ajakirjanikele. Minu töö aga keskendus rohkem eetikakoodeksile ja vähese töökogemusega ajakirjanikele. Minu bakalaureusetöö tulemusel selgus, et eetikakoodeks ei ole vähese töökogemusega ajakirjanike jaoks igapäevatöös oluline ja selle roll on hääbumas. Ajakirjanikud olid eetikakoodeksit lugenud üllatavalt vähe ja pärat tööle asumist veelgi vähem. Eetikakoodeksit ei võeta kui abivahendit, küsimuste korral pöödutakse teiste ajakirjanike poole toimetuses. Ajakirjanikud leidsid, et eetikakoodeksi põhimõtted on loogilised ja pähe kulunud, mistõttu seda ka ei kasutata. Ajakirjanikud leidsid veel, et eetikakoodeks on vananenud ja seda tuleks kohandada ka näiteks sotsiaalmeediale. Töö tulemusel võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanikud peavad eetikat oluliseks, kuid lähtuvad suurel määral oma „kõhutundest”. Lisaks kasutatakse sageli kolleegide head nõu ja nende kogemusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et vähese töökogemusega ajakirjanike hulgas on eetiline mõtlemine olulisel kohal, kuid eetikakoodeksi roll väike. Ajakirjanduseetikakoodeks ei ole praegu ajakirjanikele oluline juhend ning selle muutmiseks tuleb koodeksit täiendada. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4083335~S1*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/31316 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | eetika | et |
| dc.subject.other | ajakirjanduseetika | et |
| dc.subject.other | eetikakoodeksid | et |
| dc.subject.other | kutse-eetika | et |
| dc.subject.other | ajakirjanikud | et |
| dc.subject.other | väärtuskonfliktid | et |
| dc.subject.other | Eesti | et |
| dc.title | Ajakirjanduseetika koodeksi tõlgendamine vähese töökogemusega ajakirjanike poolt | et |
| dc.type | Thesis | en |