Asenduskodus elavate laste kogemused huvitegevuses osalemisest
| dc.contributor.advisor | Linno, Merle, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Oja, Mariella | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2018-01-31T12:44:46Z | |
| dc.date.available | 2018-01-31T12:44:46Z | |
| dc.date.issued | 2018 | |
| dc.description.abstract | Antud bakalaureusetöö eesmärk oli mõista huvitegevuse tähendust asenduskodu laste jaoks laste ja noorte arvamuste alusel. Eesmärgi täitmiseks viisin läbi individuaalintervjuud. Individuaalintervjuude käigus keskendusin erinevatele teemadele. Tuli välja, et uurimuses osalenud asenduskodus suunavad kasvatajad lapsi huvitegevusega tegelema nii asenduskodus sees kui ka väljas. Uurides erinevaid komponente huvitegevusega tegelemisel (huvitegevuse juhendaja, võistlused, kaastegelejad), tuli välja, et juhendaja omab suunavat, õpetavat ja motiveerivat rolli. Võistlustel osalemine võib olla väljundiks huvitegevusega tegelemisel, samas ka kaasnev positiivne tegevus, mis avardab silmaringi. Huvitegevusega kaastegelevad inimesed omavad suurt rolli ning on ka põhjuseks, miks noored tegelevad sellega ka siis, kui nad on asenduskodust iseseisvasse ellu siirdunud. Individuaalintervjuude käigus toodi välja, et huvitegevusega tegelemine on tähtis, et mitte olla tegevuseta. Huvitegevus on vajalik, et lapsed ei raiskaks enda aega vaid paneks aja enda jaoks tööle. Huvitegevusega tegelemine avardab lapse ja noore silmaringi ning arendab neis erinevaid spetsiifilisi oskuseid olenevalt sellest, mis huvitegevusega tegeletakse. Huvitegevusega tegelemise käigus võib tõusta lapse enesehinnang ja ta esinemiste või võistluste käigus rahuldada eneseteostus vajaduse. Erinevate tegevuste ja ringide käigus saadakse enda kõrvale inimesed, kellega veedetakse aega ja kes tulevikus võivad tutvusringkonnas olles abiks olla. Lapse õiguste konventsioonis (1996) on laste asendushoolduse kohta üldiste tingimustena muuhulgas välja toodud huvitegevuse võimaldamine väljaspool asenduskodude keskkonda. Lapsel on õigus vabale ajale, mida ta saab kasutada ka huvitegevuseks. Lasteombudsmani asenduskodude analüüs (2013) tõi aga välja, et asenduskodudel pole piisavalt raha, et rahuldada laste vajadusi ja samaaegselt täita personaliga seotud nõudeid. Antud töö näitab, et huvitegevusega tegelemine annab nii lapsele kui ka noorele ellu palju erinevaid omadusi, tegevusi ja inimesi juurde ja huvitegevuse roll on suur. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4771089*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/59139 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | asenduskodud | et |
| dc.subject.other | lapsed | et |
| dc.subject.other | huvitegevus | et |
| dc.subject.other | kogemused | et |
| dc.subject.other | harrastused | et |
| dc.title | Asenduskodus elavate laste kogemused huvitegevuses osalemisest | et |
| dc.type | Thesis | en |