Õpetajate tööstressi muutumine stressi mõtteviisi sekkumises

Abstract

Õpetajate stress ning sellega seotud töölt lahkumise soov on Eestis suureks probleemiks. Samas on õpetajate peamised stressiallikad koolikeskkonna loomulikud osad. Seega on õpetajatel vajadus aktiivselt oma stressitaseme reguleerimisega tegeleda. Üheks võimaluseks seejuures on oma stressist positiivses võtmes mõtlemine. Magistritöö eesmärk oli välja töötada ja katsetada õpetajate stressi mõtteviisi muutmise sekkumisprogramm ning hinnata selle mõju õpetajate tajutud stressile, toimetulekule ja tööstressi allikate tajumise sagedusele. Sekkumises osales 54 õpetajat ja muud koolitöötajat, kes jagati juhuslikult sekkumisrühma või aktiivsesse kontrollrühma. Sekkumine kestis seitse nädalat ning põhines lühikestel veebipõhistel videotel, mis käsitlesid õpetamisega seotud stressi, selle mõju inimese füsioloogiale, emotsioonidele ja tunnetusele, stressi mõtteviisi, selle ümberhindamist ja töö tuunimist. Tulemused näitasid, et sekkumisel ei olnud mõju osalejate tajutud stressile, toimetulekule ega õpetamisega seotud stressile. Samuti ei muutunud osalejate hinnangud tööstressi allikate esinemise sagedusele. Tulemused viitavad, et kuigi lühiajaline stressi mõtteviisi sekkumine võib mõjutada õpetajate uskumusi stressi kohta, ei pruugi see olla piisav, et muuta stressi kogemist või sellega toimetulekut. Uuringu oluliseks piiranguks on suur osalejate väljalangevus. Edaspidi tuleb sama sekkumist katsetada isikustatud ning juhendatud formaadis ning suuremal valimil.