Õlaliigese eesmise ebastabiilsusega patsientide postoperatiivne funktsionaalne seisund Bankart ning Bankart ja remplissage operatsioonide järgselt

Abstract

Töö eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk on võrrelda õlaliigese eesmise ebastabiilsusega patsientide postoperatiivset funktsionaalset seisundit Bankart ning Bankart ja remplissage tüüpi operatsioonide järgselt. Metoodika: Uuringus osales pärast välistavate kriteeriumite arvestamist 41 uuritavat, 29 meest ja 12 naist; 19-l oli teostatud Bankart operatsioon ning 22-l Bankart ja remplissage operatsioon. Uuritavatel hinnati opereeritud õlaliigese postoperatiivset funktsionaalset seisundit: hinnati õlaliigeste liigesliikuvust, õlaliigest ümbritsevate lihaste jõudu ning teostati funktsionaalsed testid (Tampa, Rowe, Beighton ja Constant skoorid). Lisaks hinnati mitte-opereeritud õlaliigeste liigesliikuvust ja õlaliigest ümbritsevate lihaste jõudu. Tulemused: Opereeritud õlaliigeste liikuvus oli statistiliselt oluliselt väiksem (p<0,05) võrreldes mitte-opereeritud õlaliigeste liikuvusega, õlaliigest ümbritsevate lihaste jõus statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud (p>0,05). Bankart ning Bankart ja remplissage uuritavate võrdluses ei esinenud õlaliigese liikuvuse ega õlaliigest ümbritsevate lihaste jõu näitajates statistiliselt olulisi erinevusi (p>0,05). Õlaliigese funktsionaalsete skooride tulemustes esines statistiliselt oluline erinevus (p>0,05) Rowe skooride tulemustes, kus Bankart ja remplissage uuritavatel oli oluliselt kõrgem Rowe skoor. Ülejäänud funktsionaalsete skooride tulemustes gruppide vahel statistiliselt olulist erinevust ei esinenud (p>0,05). Kokkuvõte: Bankart ja remplissage operatsioonide järgselt ei esinenud olulist õlaliigeste liigesliikuvuse piiratust ega õlaliigest ümbritsevate lihaste jõu vähenemist võrdluses Bankart operatsiooniga. Rowe skoor oli statistiliselt oluliselt kõrgem Bankart ja remplissage operatsiooni järgselt.