Suurendatud õhu- ja mullaniiskuse mõju arukase ja hariliku kuuse lehestiku ja arukase peenjuurte seenekooslustele

Abstract

Arukask Betula pendula Roth ja harilik kuusk Picea abies (L.) H. Karst. on ühed enamlevinumad ja ökoloogiliselt tähtsamad puuliigid Eestis ja Põhja Euroopas. Nende koed on elupaigaks seenekooslustele, mis on liigilise koosseisu ja oma funktsionaalsuse poolest väga mitmekesised. Kliimamuutuste tagajärjena ennustatakse Eesti piirkonnas tulevikus sademete hulga ja õhuniiskuse suurenemist. Magistritööks koguti kase lehtede ja juurte ning kuuseokaste proove kliimamuutuste võimaliku mõju uurimiseks metsaökosüsteemi õhu- ja mullaniiskuse manipuleerimiskatsealalt (FAHM) ja võrdluseks lähedastelt metsaaladelt. Proovid sekveneeriti kõrge läbilaskevõimega DNA sekveneerimismeetoditega. Selgus, et FAHM katseala ja metsaalade puude seenekooslused erinevad liigiliselt koosseisult, kuid mitte liigirikkuselt ja mitmekesisuselt. FAHM katsealal omakorda erineb teistest töötlustest suurendatud õhuniiskusega töötlus. Silver birch Betula pendula Roth and norway spruce Picea abies (L.) H. Karst. are some of the most abundant and ecologically important tree species in Estonia and Northern Europe. Their tissues facilitate fungal communities which are very diverse in both species composition and ecological functions. As a consequence of climatic changes, elevated precipitation and air humidity is predicted for the region. For this master’s thesis samples of birch leaves and roots and spruce needles were collected from the forest ecosystem Free Air Humidity Manipulation experiment (FAHM) and nearby forest areas, in order to investigate the potential effects of climate change on these fungal communities. The samples were sequenced using high-throughput DNA sequencing. It turned out that the composition of fungal communities of trees in FAHM differ from those in forest areas, but there were no differences in species richness. Inside the FAHM, the elevated air humidity treatment differs from the rest.