Kirjand kui tekstiliik. Riigieksamikirjandite tekstuaalsed, retoorilised ja diskursiivsed omadused

Abstract

Väitekirja eesmärgiks on selgitada, milline tekst on kirjand. Selleks analüüsiti 400 riigieksamikirjandi tekstuaalseid, retoorilisi ja diskursiivseid omadusi, toetudes tekstianalüüsi metoodikale. Uurimuses on keskendutud kirjandikirjutaja keeleliste valikute analüüsile, et selgitada kirjandi kirjutamise taustaks olevaid keelekasutustavasid. Doktoritöös kasutatud kvalitatiivse analüüsi tulemusena võib tõdeda, et kirjand on kujunenud traditsiooniliste tunnustega tekstiliigiks. Sellele viitab esmalt kirjandi väljakujunenud struktuur, teisalt aga kirjandi tekstuaalsed omadused ja piiratud hulga retooriliste võtete kasutamine. Kirjandite tekstuaalsete omaduste selgitamiseks analüüsiti tekstide kohesiooni ja koherentsust ning infoedastust. Retooriliste võtete analüüsis vaadeldi riigieksamikirjandite algusi ja lõpetusi ning argumentatsiooni sisulisi omadusi: mõjutamisvõtteid, argumenditüüpe ja diskursiivsete seoste loomist. Kirjandite diskursiivseid rolle analüüsides lähtuti keele polüfunktsionaalsuse ideest. Keelekasutus pole üksnes sisu vahendamine, vaid väljendite valik räägib kirjutaja suhtumistest ja hoiakutest kõnealusesse teemasse. Kirjandile on omane viitamine teistele tekstidele refereerimise või tsiteerimise abil, kuid analüüsist võib järeldada, et õpilased suudavad vaid osaliselt toetuda oma varasemale tekstikogemusele. Tekstikogemus on väga tihedalt seotud koolis õpituga ja harva jõuavad kirjanditeksti viited õppekavavälistele tekstidele. Riigikirjandite diskursiivsete omaduste analüüsi najal saab järeldada, et kirjandite suhtluseesmärk on raskesti määratletav. Riigikirjandit võib pidada kirjalikuks monoloogiks ja selle interpersonaalset tasandit vaadelda kui kirjutaja ja tema poolt konstrueeritud lugeja suhtlust tekstis. Analüüsi tulemusena võib järeldada, et kirjand on tekstiliik, millele on omane kindel struktuur ja retoorilise ülesehituse tavad, aga mille diskursiivne eesmärk ja funktsionaalsed aspektid ehk toimimine suhtluses on suhteliselt ebamäärane. Siinne uurimus pakub analüüsi kõrval mõningaid rakenduslikke võimalusi, kuidas õpilaste funktsionaalset keeleoskust kirjutamisõpetuse käigus eesmärgipärasemalt suunata ja kujundada.

The thesis examines Estonian high school matriculation examination essays as texts. A sample of 400 essays was analyzed using qualitative text analysis. The research focuses on the textual and rhetorical analysis of the essays in order to explain the underlying language practices. Based on the qualitative analysis, it can be concluded that the high school matriculation examination essay has developed into a text genre with typical features. It has an established structure, certain textual characteristics, and a limited number of rhetorical devices that are used. In order to identify the textual characteristics of the essays, the analysis concentrated on text cohesion and information presentation. When analyzing the rhetorical features of the essays, the focus was in particular on the rhetorical methods of beginning and ending the essay as well as argumentation: methods of influencing, argument types and creating discursive connections. The analysis of the discursive characteristics is based on the idea that text is a tool of communication in a certain context and in social reality. In the matriculation examination essays, it is common that such intertextual relationships are expressed explicitly either by summarizing or quoting. However, students are able to find support from their previous text experience only to a certain degree, and texts outside school curricula seldom appear in the essays. Based on the analysis of the discursive features, it can be concluded that the communicative aim of the essays is relatively unclear. The examination essay can be seen as a written monologue and its interpersonal level viewed as communication between the writer and its construed reader. The thesis also offers some practical options for directing and shaping the functional language skills of students.