Kõrede populatsiooni hindamine püügi-taaspüügi meetodil

Abstract

Töö eesmärk oli hinnata kõrede populatsiooni suurust püügi-taaspüügi meetodil. Käsitleti nii klassikalisi kahe püügikorra meetodeid, sealhulgas Lincoln-Peterseni ja Chapmani hinnangut, kui ka Jolly-Seberi meetodil põhinevat POPAN mudelit rohkemate püügikordade jaoks. Analüüs põhines Veskijärve kõrede andmetel aastatest 2016—2018. Analüüs viidi läbi RStudios kasutades paketti RMark. Töös võrreldi kolme püügikorra andmestikku 2016. aasta 27 püügikorra andmestikuga. Tulemused näitasid, et taaspüükide arv mõjutab populatsiooni suuruse hinnangu täpsust. Väheste püügikordade ja taaspüükide korral võis mudel populatsiooni suurust üle hinnata. Kuid püügikordade arvu kasvades lähenes ainulaadsete püütud isendite arv hinnatud populatsiooni suurusele.

The aim of this thesis was to estimate the population size of natterjack toad using the capture-recapture method. The study examined both classical two-sample methods, including the Lincoln-Petersen and Chapman estimators, as well as the POPAN model based on the Jolly-Seber method for multiple capture occasions. The analysis was based on data collected from Lake Veskijärv between 2016 and 2018. The analysis was carried out in RStudio using the RMark package. Data from three capture occasions were compared with data from 27 capture occasions collected in 2016. The results showed that the number of recaptures affects the accuracy of population size estimates. When the number of capture occasions and recaptures was low, the model tended to overestimate population size. However, as the number of capture occasions increased, the number of unique captured individuals approached the estimated population size.