Puisniidu hooldamist kujundavad tegurid Eestis: kvalitatiivne uuring majandajate kogemuste põhjal

Abstract

Puisniidud kuuluvad Eesti kõige iseloomulikumate ja väärtuslikumate poollooduslike koosluste hulka. Vaatamata puisniitude suurele väärtusele on nende pindala Eestis viimase sajandi jooksul järsult vähenenud. Puisniitude säilitamine ei sõltu üksnes teadmisest, millised hooldusvõtted on ökoloogiliselt sobivad. Sama oluline on küsimus, kas leidub inimesi, kes on valmis ja suutelised neid alasid järjepidevalt hooldama. Magistritöö eesmärk on analüüsida puisniidu hooldamist ja hooldusega jätkamist kujundavaid tegureid Eestis, et toetada tõhusate ja pikaajaliste hooldus- ning kaitsemeetmete kujundamist. Töö põhines puisniitude hooldajatega tehtud poolstruktureeritud intervjuudel, mida analüüsiti kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Lõplikku valimisse kuulusid 20 puisniidu hooldajat PuisniiduLIFE projektist. Töö esimene põhijäreldus on, et puisniitude püsivat hooldamist toetavad hooldaja pühendumust kujundavad tegurid nagu kohatunnetus, pärandi hoidmine, ilu, kohusetunne ja tunnustus. Püsiv hooldus eeldab siiski ka praktiliste ja majanduslike eeltingimuste nagu tehnika, tööjõud, ligipääs, toetused ja majanduslik teostatavus täitmist. Teiseks näitas töö, et puisniitude hooldus ei põhine ühel selgel majandusmudelil. Hooldus võib olla seotud laiema põllumajandusliku või muu majandustegevusega, puisniidu saaduste kasutamisega või alles väljakujunevate teenustega, nagu turism, loodusharidus ja elamusteenused. Kolmandaks ilmnes, et hoolduse jätkamist mõjutavad ka isiklikud ja raskemini suunatavad tegurid, nagu kohatunnetus, perekondlik järjepidevus, elukorraldus ja hooldaja tervis, mida ei saa alati toetuste või poliitikaga mõjutada. Töö tulemuste põhjal koostasin puisniitude hoolduse jätkumist kujundavate tegurite kontseptuaalse mudeli, mis aitab mõista pühendumuslike, tingimuslike, regionaalsete ja väliste mõjutegurite rolli ja suhestumist omavahel. Sellest lähtudes sõnastasin soovitused, mis puudutavad toetussüsteemi paindlikumaks ja osaliselt tulemuspõhiseks muutmist, puisniidu poolt pakutavate looduse hüvede selgemat esile toomist, toodete ja biomassi väärtusahelate arendamist ning sobiva potentsiaaliga puisniitude toetamist ka väljaspool kaitstavaid alasid.

Wooded meadows are among Estonia’s most characteristic and valuable semi-natural communities. Despite their high value, the area of wooded meadows in Estonia has declined sharply over the past century. The conservation of wooded meadows does not depend only on knowing which management practices are ecologically suitable. Equally important is whether there are people who are willing and able to manage these areas continuously. The aim of this master’s thesis is to analyse the factors shaping the management and continuation of management of wooded meadows in Estonia, in order to support the development of effective and long-term management and conservation measures. The study was based on semi-structured interviews with wooded meadow managers, which were analysed using qualitative content analysis. The final sample included 20 wooded meadow managers from the WoodmeadowLIFE project. The first main conclusion of the thesis is that the long-term management of wooded meadows is supported by factors that shape the caretaker’s commitment, such as sense of place, heritage preservation, aesthetic value, sense of duty and recognition. However, continuous management also requires practical and economic preconditions to be met, including machinery, labour, access, subsidies and economic feasibility. Secondly, the study showed that wooded meadow management is not based on one clear economic model. Management may be connected to wider agricultural or other economic activities, the use of products from wooded meadows, or emerging services such as tourism, nature education and experience-based services. Thirdly, the study found that the continuation of management is also influenced by personal and less easily directed factors, such as sense of place, family continuity, life circumstances and the health of the manager, which cannot always be influenced through support schemes or policy. Based on the results, I developed a conceptual model of factors shaping the continuation of wooded meadow management, which helps to understand the role of commitment-related, conditional, regional and external influencing factors and how they relate to each other within the wider system. On this basis, I formulated recommendations concerning the development of a more flexible and partly results-based support system, clearer communication of the ecosystem services provided by wooded meadows, the development of product and biomass value chains, and support for wooded meadows with suitable potential also outside protected areas.