Pragmaatiliste markerite kujunemine ja funktsioonid eesti keeles lt-sõnade näitel

Abstract

Millised oleksid tulemused, kui paluda keelekasutajal defineerida sõnu, nagu näiteks põhimõtteliselt, tegelikult, loomulikult, täpselt, ilmselt, lihtsalt? Siinne keeleteaduslik doktoritöö uuribki nende sõnade näitel ühe eesti keeles esineva sõnagrupi kujunemist ja kasutamist, näidates, kuidas on sama kirjapildiga lt-lõpulisi sõnu võimalik pruukida eri funktsioonides. Need keelendid (lt-sõnad) on sõnaraamatutes esitatud ennekõike konkreetse tähendusega määrsõnadena. Paralleelselt on need aga tarvitusel ka sõnadena, mis omandavad oma täpse funktsiooni alles kindlas keelelises ümbruses. Sellisel juhul kasutatakse neid sekkumisel, parandamisel, öeldu pehmendamisel, kommenteerimisel, rõhutamisel, kinnitamisel, sidumisel jne.

Kõrvutades lauseid „Ta tunneb oma tööd nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt“ ning „Praktiliselt kõik saalisviibijatest on mehed“, võib märgata, kuidas sõna praktiliselt funktsioneerib kahes lauses eri moel. Esimeses lauses on tegemist määrsõnaga, mis kannab tähendust ’tegelikkuses, praktikas’. Teises lauses on aga sõna praktiliselt kasutusel umbmäärases funktsioonis („Peaaegu kõik saalisviibijatest on mehed“) ning ilmselt ei tõlgendaks keelekasutaja lauset kui „Tegelikkuses on kõik saalisviibijad meessoost“.

Siinne uurimus põhineb peamiselt viimase sadakonna aasta eesti kirjakeelel ning sellesse kuuluvad artiklid käsitlevad mitmefunktsiooniliste lt-sõnade arengut, kirjeldades nende kujunemist ja kasutamist nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt. Nendel keelenditel on senise täistähendusliku tarvituse kõrval järjest sagedasemaks muutunud pragmaatiline kasutus. Doktoriväitekiri esitab ühelt poolt lt-sõnade arengumudeli, võttes oluliste faktoritena arvesse esilekerkivat varieerumist ning sõnade funktsioone. Teisalt panustab töö keele muutumise uurimisvaldkonda üldiselt, luues käsitletavast nähtusest tervikpildi.

What would be the result if a language user would have to define words like tegelikult ‘actually; in fact’, praktiliselt ‘virtually; practically’, põhimõtteliselt ‘basically; in principle’, täpselt ‘exactly; precisely’, loomulikult ‘of course; naturally’, ilmselt ‘visibly; apparently’, lihtsalt ‘just; simply’ etc.? This dissertation in linguistics investigates the use and development of a group of words in Estonian. Using the words above as examples, it is shown how the items with the same written form can be used in different functions. These so-called lt-words are primarily seen as full content adverbs. Yet at the same time they are also used as items that acquire their precise function in a specific context. In case of the latter, they are used to interfere, to repair, to hedge, to intensify, to comment etc.

Consider the following illustrative sentences involving the word praktiliselt ‘practically; in practice, in reality’ in two distinctly different functions: ”Ta tunneb oma tööd nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt ‘He knows his work both theoretically as well as practically’“ and „Praktiliselt kõik kohalviibijatest on mehed ‘Practically all of those present are men’. In the first sentence, praktiliselt functions as an adverb that carries a meaning ‘in reality, in practice’. In the second sentence it is a downtoner meaning that almost all of the people present are men. The language user would most likely not interpret the sentence as in reality all of the people present are men.

This thesis is mainly based on data from the corpora of written Estonian, analyzing the use and development of the multifunctional items both qualitatively as well as quantitatively. In this dissertation, the evolutionary path for the lt-words is proposed. The thesis also contributes to a better understanding of language change in general.