The Estonian Straits: Exceptions to the Strait Regime of Innocent or Transit Passage

Abstract

Väinad kui navigatsiooni pudelikaelteks olevad looduslikud merekitsused jagunevad erinevatesse õiguslikesse kategooriatesse. Mereõiguse konventsioon võimaldab eristada seitset-kaheksat kategooriat rahvusvahelisi väinu, millest valdav enamus on (potentsiaalselt) kohalduvad või kohaldunud Eesti väinade suhtes. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada väinade peamiste õiguslike kategooriate vahelised seosed. Kuna väinade iga õiguslik kategooria näeb ette iseäralise läbipääsukorra, on võimalik selliste seoste kaudu muuta välisriikide laevadele ja õhusõidukitele väina läbimisel kohalduvaid õigusi ja kohustusi. Enamjaolt on tegemist väina rannikuriigi või -riikide kaalutlusotsusega. Töö peamisteks uurimisobjektideks olid Eesti väinad ja nende rannikuriikide Eesti, Soome ja Läti merevöönditele – esmajoones sisemerele ja territoriaalmerele – kohalduv õiguslik raamistik. Soome lahe läbipääs (Viru väin), Kura kurk ja Väinameri liigitati kohaldunud, kohalduvatesse ja potentsiaalselt kohalduvatesse väinade õiguslikesse kategooriatesse. Seeläbi selgitati välja välisriikide laevade ja õhusõidukite läbipääsuõigused Soome lahes, Liivi lahes ja Väinameres. Eesti väinadele kohalduv õigusraamistik kinnitab väinade õiguslike kategooriate vahelisi tugevaid seoseid. Eesti väinadele ja sedakaudu Soome lahele, Liivi lahele ja Väinamerele kohalduvate läbipääsuõiguste määravateks mõjuriteks on merevööndite välimised piirid, lepingud, saared, merepiiride delimiteerimine, siseriiklik õigus sisemere ja lähtejoonte kohta ning geopoliitilised muutused (sh õigusliku järjepidevuse põhimõte). Väina rannikuriigi põhimõttelised otsused mõnes neist valdkondadest võivad samavõrra mõjutada teisi, sest reeglina on väinade läbipääsukord otseselt seotud muude eelnimetatud teguritega.

The Law of the Sea Convention enables distinguishing between seven to eight legal categories of international straits, each of which provides a distinct passage regime for foreign ships and aircraft in these chokepoints for international navigation. Most of these legal categories are (potentially) applicable or have been (potentially) applicable to the Estonian Straits. The objective of the study was to establish the interrelations between the main legal categories of straits and, in the course of that, provide legal classifications for the Viro Strait in the Gulf of Finland, the Irbe Strait in the Gulf of Riga and the Sea of Straits. Albeit the legal categories of straits fall under distinct legal regimes, they nevertheless are far from isolated from each other. The legal categories of straits are inextricably linked in that in most cases, the category of a strait is potentially subject to alteration. Due to a change in circumstances, a strait that first is covered by one passage regime may become subject to a different passage regime. The Estonian Straits demonstrate the strong interrelationship between the various legal categories of straits. The legal regime of the Estonian Straits has been and continues to be determined by such factors as the outer limits of maritime zones, treaties, islands, maritime boundary delimitation, domestic law on internal waters and baselines as well as geopolitical implications (particularly the concept of State continuity). They have enabled and still enable to change the legal regimes applicable to the Estonian Straits mostly under the strait States discretion. Principal decisions in any one of these fields may have a significant impact on the others, since the range of problems pertaining to the outer limits of maritime zones, maritime boundary delimitation, State continuity as well as to the domestic law on internal waters, long-standing international conventions and other treaties on the straits regime may all be interlinked.