Eetiliste dilemmade märkamise ja lahendamise praktikad Pealtnägija näitel

Abstract

Bakalaureusetöö peamine eesmärk oli selgitada välja suure kogemusega uurivate ajakirjanike nn dilemmaruum ehk oskus märgata moraalse otsustuse kohti erinevates informatsioonitöötluse etappides. Töö tõstatas küsimuse, milliseid väärtusi peavad primaarseks uurivad ajakirjanikud ja kuidas on eetiliselt keerukas olukorras jõutud hea lahenduseni. Töö kirjutamiseks kasutas autor kombineeritud meetodit tekstianalüüsist ja süvaintervjuudest. Intervjuude aluseks olid läbianalüüsitud Pealtnägija saate lood, kus märgiti eelnevalt dilemmatekke kohad. Intervjuude osas andsid ajakirjanikud sissevaate enda arutluse käiku ehk kuidas ja mil viisil lugu tegelikult lahendati ning keerulised otsused vastu võeti. Tulemuste esimeses osas oli eesmärgiks kaardistada ajakirjanike dilemmaruum ja selgus, et uurivatel ajakirjanikel tekib vajadus moraalse arutluse järgi väga tihti, mistõttu on ka tundlikkus ja oskus dilemmadega tegeleda tavapärasest suurem. Kõige enam väärtustatakse tõde ja avalikku huvi. Näidiskaasuste analüüsist selgus, et ajakirjanike arutluskäigud ja lõplikud lahendused eetiliselt keerukate lugude puhul on väga erinevad. Ei ole konkreetseid praktikaid, mis kohaneks igale juhtumile. Parimate tagajärgede ja vähima kahjuga lahendusteni jõutakse just tänu laiale dilemmaruumile ja väärtusselitusele. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti ajakirjandusmaastikul kõige järjepidevamalt uurivat ajakirjandust viljelev telesaate Pealtnägija meeskond oskab tänu suurele kogemusele üha enam leida võimalikult väikese kahjuga parimaid valikuid eetiliste dilemmade lahendamises.