Soviet-era summerhouses. On homes and planning in post-socialist suburbia

Abstract

Kesk- ja Ida-Euroopa postsotsialistlikes riikides toimunud linnalistest protsessidest on põhjalikult dokumenteeritud ja analüüsitud eeslinnastumise üldiseid mustreid. Eeslinnastumise ja eeslinnade komplekssus, nüansirohkus ja mitmekihiline olemus on aga jäänud suuresti tagaplaanile. Uuselurajoonid on tekitanud selge visuaalse muutuse linnade ümbruses, kuid käesolev väitekiri keskendub endisetele nõukogudeaegsetele suvila- ja aianduskooperatiividele, mis eeslinnastumise „varjatud“ komponendina iseloomustavad selle protsessi mitmekesisust. Lisaks eeslinnastumisega seotud muutustele analüüsitakse väitekirjas endistesse suvilapiirkondadesse kolinud elanike igapäevaelu. Täpsemalt uuritakse kohalikke planeerimisprobleeme, aga ka seda, kuidas eeslinnastujad oma elukohaga seostuvad ja seda „koduna“ tunnetavad. „Kodu“-teemat on endistes sotsialistlikes riikides üllatavalt vähe uuritud. „Kodu“ on tähendusrikas termin üksikisikutele, aga see on ka oluline ühiskonna alustala – koht, mis koondab isiklikke emotsioone, mälestusi ja identiteeti, kuid on samas tugevalt seotud laiemalt ühiskonnas toimuvate muutuste ja arengutega. Planeerimine peaks seadma raame ja suunama eeslinna arenguid, mõjutades antud juhul ka endiste suvilapiirkonna elanike igapäevaelu. Töös on uuritud tänapäevast planeerimisolukorda ja elanike ja kohalike planeerijate suhtlustavasid. Töös kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Põhirõhk on etnograafilistel välitöödel, et mõista, kuidas kogetakse ja põhjendatakse elamist endistes suvilapiirkondades. Töö tulemused aitavad mõista eeslinnastumise, „kodu”-teema ja planeerimise teoreetilist sisu, aga panustavad ka kohaliku tasandi – üksikisikute elukvaliteedi, inimeste igapäevaelu ja "hea" kogukonna planeerimise – paremasse mõistmisse.

The macro-level patterns of suburbanization are a very well documented aspect of the transformation of urban regions in ‘post-socialist’ Central and Eastern Europe, but the diversity, complexity and multi-layered nature of suburbanization remain frequently overlooked. Therefore, instead of focusing on the eye-catching construction of new suburban housing, this dissertation engages with the diversity of the process, particularly its ‘hidden component’ in the form of the Soviet-era summerhouse settlements. In addition to analysing the suburbanization-related changes in these areas, this dissertation takes into focus the everyday lives of individuals living in post-socialist suburbs. More particularly, the local-level planning issues are studied, as well as suburbanites’ engagement in their living-places as ‘homes’. Surprisingly, the topic of ‘home’ has hitherto been little studied in Central and Eastern Europe. ‘Home’ has a significant meaning for people, and it is a cornerstone of society – it is a site that concentrates personal feelings, memories and identities, but is also linked to the myriad developments of its surrounding society. Planning also has a role in taming and framing everyday suburban life. The prevailing building and planning activities, as well as the social dynamics between the residents of Soviet-era summerhouse settlements and the local planning authorities, are studied in this dissertation. This dissertation uses both quantitative and qualitative methods, with an emphasis on ethnographic fieldwork aimed at understanding the variegated ways through which life in former summerhouse areas is lived, experienced, and interpreted. In addition to contributing well-needed nuance to the understanding of the more influential “grand” theories of suburbanization, planning and ‘home’, the results of this dissertation give insights into micro-level localised knowledge: individual life quality, daily interactions, and planning for ‘good’ communities.