Postimehe kaalutluskohad surmavisuaalide jäädvustamisel ja avaldamisel kahe kaasuse põhjal

Kuulpak, Kadri

Postimehe kaalutluskohad surmavisuaalide jäädvustamisel ja avaldamisel kahe kaasuse põhjal

dc.contributor.advisor	Ivask, Signe, juhendaja
dc.contributor.author	Kuulpak, Kadri
dc.contributor.other	Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond	et
dc.contributor.other	Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut	et
dc.date.accessioned	2019-06-08T07:54:49Z
dc.date.available	2019-06-08T07:54:49Z
dc.date.issued	2019
dc.description.abstract	Surmavisuaalide jäädvustamise, avaldamise või hoopis avaldamata jätmise üle otsustamine hõlmab keerukat kaalumist. Tööst koorus välja kolm kaalukategooriat: raha (klikid), väärtused ja eetika ning mõju ühiskonnale. Ühe visuaali veebi ja lehte jõudmise protsessis osaleb mitu inimest, kel kõigil on erinev eetikatunnetus. Igas etapis tuleb ajakirjanikul paari minutiga otsustada, mis läheb, mis mitte. Nagu selgus, võib ühte otsust põhjendada kardinaalselt erinevalt. Visuaal, mis poleks ühe ajakirjaniku sõnul pidanud lugejateni üleüldse jõudma omas teise ajakirjaniku jaoks sügavat tähendust. Mõlema kaasuse puhul tuli välja, et üks protsessis osalenu, Nastja juhtumi puhul veebigalerii koostanud reporter, Vabaduse väljaku juhtumi puhul küljetoimetaja, poleks ideaalis visuaali üldse avaldanud. See näitab, nagu öeldud, et visuaalide avaldamise üle otsustamisel puuduvad ühtsed arusaamad. Olgu erandina välja toodud Vabaduse väljakul maha lastud mehest video avaldamine, mille osas valitses konsensus. Postimehe aasta loetuim lugu tekitas palju vastukaja seades küsimärgi alla politsei praktikad ja psüühikahäiretega inimeste olukorra Eestis. Nagu ka teooriast selgus – aeg-ajalt tuleb sundida inimesi vaatama. Ääremärkusena võinuks aga video võinud olla varustatud märkega häirivast sisust. Üldiselt omistatakse aga visuaalidele erinevaid tähendusi. Fotol-videol, mida üks näeb pelgalt klikimagnetina, näeb teine ühiskonna sotsiaalsele närvile vajutava materjalina. Printsiipides, mis arvestaksid kõikide ajakirjanike eetikatunnetusega, võttes arvesse ka eetikakoodekseid ja avalikkuse võimalikke reaktsioone, polegi arvatavasti võimalik kokku leppida. See-eest saab hoolitseda, et elementaarne saaks tehtud ja võimalusel näiteks teavitatakse lähedasi millegi nii intiimse nagu ärasaatmise pildistama tulekuks. Mõnes mõttes käsitleb kõiki neid küsimusi haavatavas positsioonis isiku säästmisest või lähedaste ja hukkunu privaatsuse ning väärikuse austamisest (pressifotograafide) eetikakoodeks. Nagu selgus, tajuvad ajakirjanikud, et neil on tavainimestest tugevam närvikava. Seega olukorras, kus ajakirjanikud saavad paljuski töö tehtud arvuti tagant ega sõna otseses mõttes ei näe oma allikate niiskeid silmi, tasub moraali ja eetikat eriliselt silmas pidada. Tänan südamest töö juhendajat Signe Ivaskit, kellelt sain kasulikke nõuandeid ja põhjalikku tagasisidet.	et
dc.identifier.uri	http://hdl.handle.net/10062/64086
dc.language.iso	est	et
dc.publisher	Tartu Ülikool	et
dc.rights	openAccess	et
dc.rights	Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eesti	*
dc.rights.uri	http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/	*
dc.subject.other	bakalaureusetööd	et
dc.subject.other	meediarepresentatsioon	et
dc.subject.other	surm	et
dc.subject.other	ajakirjandus	et
dc.subject.other	ajakirjanduseetika	et
dc.title	Postimehe kaalutluskohad surmavisuaalide jäädvustamisel ja avaldamisel kahe kaasuse põhjal	et
dc.type	Thesis	en

Files

Original bundle

Now showing 1 - 1 of 1

Name:: kuulpak_kadri_ba_2019.pdf
Size:: 1.15 MB
Format:: Adobe Portable Document Format
Description:

Download

License bundle

Now showing 1 - 1 of 1

Name:: license.txt
Size:: 1.71 KB
Format:: Item-specific license agreed upon to submission
Description:

Download

Collections

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni lõputööd