Eesmärgiseadmise mõju 13–15-aastaste naissoost võrkpallurite treeningmotivatsioonile ja enesetõhususele

dc.contributor.authorEskla, Hannes
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutet
dc.date.accessioned2026-06-30T12:49:38Z
dc.date.available2026-06-30T12:49:38Z
dc.date.issued2026
dc.description.abstractEesmärk. Magistritöö eesmärgiks oli hinnata süsteemse eesmärgiseadmisega seotud muutusi treeningmotivatsioonis ja tajutud enesetõhususes 13–15-aastaste naissoost võrkpallurite treeningrühmas nelja nädala pikkuse sekkumisperioodi jooksul. Metoodika. Uuringus osales 11 naissoost noort vanuses 13–15 aastat, kes harjutasid võrkpalli organiseeritud treeningrühmas. Rakendati kvaasi-eksperimentaalset enne–pärast mõõtmisega disaini. Sekkumine hõlmas protsessile suunatud eesmärkide seadmise õpetamist, individuaalsete eesmärkide sõnastamist ning nende iseseisvat jälgimist nelja nädala jooksul. Treeningmotivatsiooni mõõdeti täiendatud spordimotivatsiooni skaalaga (SMS-II) ja tajutud enesetõhusust üldise enesetõhususe skaalaga (GSE). Andmeid analüüsiti paaris t-testide, kirjeldava statistika ja korrelatsioonianalüüsiga. Lisaks koguti treeneri vaatlusandmeid sportlaste pingutuse, kaasatuse ja protsessieesmärkide täitmise kohta. Tulemused. Statistiliselt olulisi muutusi ei ilmnenud, mis oli väikest valimit ja sekkumise kestust arvestades oodatav. Coheni efektisuuruste põhjal ilmnesid suurimad positiivsed muutused omaksvõetud regulatsioonis ja tajutud enesetõhususes, mis klassifitseerusid keskmise suurusega efektideks. Amotivatsioon näitas väikest langust. Korrelatsiooninanalüüs tuvastas tugeva positiivse seose omaksvõetud regulatsiooni ja enesetõhususe ning sisemise motivatsiooni ja pealesurutud regulatsiooni vahel. Vaatlusandmed kinnitasid sportlaste läbivalt kõrget kaasatust ja eesmärgipärast tegutsemist. Kokkuvõte. Süsteemne eesmärgiseadmine näitas positiivseid psühholoogilisi suundumusi noorsportlaste treeningmotivatsioonis ja tajutud enesetõhususes. Tulemused viitavad, et protsessile suunatud eesmärkide seadmine ja jälgimine võib toetada treeningu isiklikku väärtustamist ja usku enda võimekusse. Pikemaajalised ja suurema valimiga uuringud on vajalikud leidude kinnitamiseks. Motivatsiooniga seotud tegurite paremaks mõistmiseks on soovitatav lisaks kvantitatiivsetele andmetele analüüsida treenitavate hoiakuid ka kvalitatiivse info põhjal. Võrkpalli kontekstis võiks eesmärgistamisel põhineva sekkumise psühholoogilist mõju suurendada ka meeskonnapõhise lähenemise rakendamine. Märksõnad: eesmärgiseadmine, treeningmotivatsioon, enesetõhusus, noorsportlased, võrkpall
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/122736
dc.language.isoet
dc.publisherTartu: Tartu Ülikoolet
dc.rights.urihttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subjectmagistritööd
dc.subjecteesmärgiseadmine
dc.subjecttreeningmotivatsioon
dc.subjectenesetõhusus
dc.subjectnoorsportlased,
dc.subjectvõrkpall
dc.titleEesmärgiseadmise mõju 13–15-aastaste naissoost võrkpallurite treeningmotivatsioonile ja enesetõhususele
dc.title.alternativeThe Effects of Goal Setting on Training Motivation and Self-Efficacy in 13–15-Year-Old Female Volleyball Players
dc.typeThesisen

Failid

Originaal pakett

Nüüd näidatakse 1 - 1 1
Laen...
Pisipilt
Nimi:
Eskla_H_Eesmargiseadmise_moju.pdf
Suurus:
694.93 KB
Formaat:
Adobe Portable Document Format