Diaoyu/Senkaku saarte dispuut: Hiina ja Jaapani ametlike diskursuste analüüs

Abstract

Uurimustöö eesmärgiks oli tuvastada Hiina ja Jaapani ametlikus diskursuses peituvaid keelelisi konstruktsioone seoses Diaoyu/Senkaku saartetüliga ja analüüsida nende konstruktsioonide olulisust laiemas tähendusraamistikus. Laiemate teemadena käsitleti Hiina tõusu temaatikat ja saaretüliga seonduvaid potentsiaalseid arenguid. Hiina ametlik diskursus näeb Diaoyu/Senkaku saartetüli kahetiselt. Esiteks nähakse Diaoyu saari ajaloolistele faktidele toetudes Hiina territooriumi omase osana. Teiseks nähakse saarte jätkuvat kuulumist Jaapanile Teise maailmasõja ebaõiglase ja alandava tulemusena. Jaapani seisukohalt ei eksisteeri aga saartetüli, sest rahvusvahelise õiguse kohaselt on saarte jätkuv kuulumine Jaapanile õigustatud. Seega pöörab Jaapan Hiina ajaloolised seisukohad pahupidi, keskendudes hoopis saarte tegelikule kontrollimisele. Täiendavalt paneb Jaapan oma seisukoha seletamisel suurt rõhku sellele, et saarte kuulumist ei vaidlustanud Hiina/Taiwan enne kui avastati sealsed potentsiaalsed naftavarud. Uurimustöö alguses ei püstitanud hüpoteese. Esmalt oli eesmärk viia läbi diskursuseanalüüs ametlikus retoorikas, et tuvastada seal esinevaid konstruktsioone. Diskursusanalüüsi tulemusena, mis toetus poststrukturalistlikule lähenemisele identiteedi ja välispoliitika seosest, tuvastati Hiina puhul järgnevad konstruktsioonid: (1) saared on Hiina omane territoorium, (2) saared kuuluvad õiguslikult Hiinale, (3) saarte kuulumine Hiinale on tähtis Teise maailmasõja tulemuse kontekstis, (4) saared on olulised turvalisuse tagamiseks ja (5) saartetüli ühendab kõiki Hiinlasi. Jaapani puhul avastati konstruktsioonid: (1) saared on Jaapani omane territoorium rahvusvahelise õiguse kontekstis, (2) saartetüli põhjuseks on naftavarude avastamine ja (3) rahu, rahvusvaheline julgeolek ja koostöö. Lisaks tuvastati mõlema riigi diskursuses enda ja teise keelelist konstrueerimist. Uurimustöö viimases osas viidi tuvastatud konstruktsioonid laiemasse analüüsi. Selle analüüsi peamiseks leiuks oli tõdemus, et nii Jaapan kui ka Hiina konstrueerivad saartetüli rahvusvahelise õiguse raamistikus, kuid viimane paneb sama oluliselt rõhku ka ajaloolisele õiglusele. Asjaolu, et Hiina konstrueerib territoriaalvaidlust rahvusvahelise õiguse raamistikus näitab, et ametlikus retoorikas ei ole Hiina veel vähemalt praegu vaidlustamas eksisteeriva maailmakorra normistikku. Lisaks annab see lootust, et saartetülile on võimalik leida lahendust ka eksisteeriva õigusruumi siseselt. 49 Teisalt aga annab piiritüli konstrueerimine ajaloolise õigluse aspektist Hiina valitsusele võimaluse õigustada tulevikus jõulisemaid samme. Seega leidub Hiina diskursuses tähelepanuväärne mänguruum kahe konstruktsiooni vahel. Kuna valge paber annab meile aimu riigi välispoliitikast Diaoyu/Senkaku saarte suhtes, mis on mõjutatud identiteedist ja samaaegselt mõjutab seda identiteeti, võivad tulevased Hiina sammud tugineda nii rahvusvahelise õiguse raamistikule kui ka ajaloolisele õiglustundele. Kommunistlikul parteil on sisuliselt võimalik rakendada mõlemat oma eesmärkide kõige efektiivsemaks elluviimiseks. Täiendavalt tuvastas analüüs, et mõlemad riigid konstrueerivad dispuuti ka julgeoleku aspektidest tulenevalt, mis tähendab, et mõlemat osapoolt rahuldava lahenduse leidmine lähitulevikus võib osutuda keeruliseks. Kuna antud uurimustöö keskendus vaid kolmele esmaallikale, oleks edaspidi vajalik analüüsida suuremal hulgal ametlikke allikaid, et tuvastada selgemini ja tõsikindlamalt, millised keelelised konstruktsioonid on saartetüli diskursuses olulisemad. Teisalt oleks huvitav vaadelda ka Hiina ja Jaapani siseriiklikku Diaoyu/Senkaku saartetüliga seonduvat debatti, et mõista ametliku diskursuse taga peituvaid motiive. Samuti võiks rakendada diskursuseanalüüsi meetodit ka teiste Hiina ja Jaapaniga seotud piiritülide puhul, et avastada seni vähe tuvastatud tahke, mis omakorda võimaldaks võrrelda ühe riigi ametlikke diskursuseid erinevate piiritülide puhul.