I ja II tüüpi interferoonide roll süsteemse erütematoosse luupuse patogeneesis

Abstract

I ja II tüüpi interferoonid (IFN) osalevad süsteemse erütematoosse luupuse (SLE) patogeneesis ning kõrvalekalded nendes radades võivad panustada erinevate kliiniliste sümptomite tekkeks. Antud töö eesmärgiks oli võrrelda I ja II tüüpi IFN skoore SLE patsientide ja tervete kontrollide vahel ning IFN skooride seoseid IFN-α, IFN-β ja IFN-γ kontsentratsioonidega vereseerumis, kliiniliste sümptomitega ja haiguse aktiivsusega. Uuritavate geenide ekspressiooni leidmiseks kasutati reaalaja kvantitatiivset PCR-i meetodit (qPCR) ning uuriti 16 IFN raja alla kuuluvat geeni. Töö raames analüüsiti kokku 121 patsiendi ja 43 kontrollisiku proove ning leiti, et SLE patsientide I tüüpi IFN skoorid on oluliselt kõrgemad tervete kontrollide skooridest. I ja II tüüpi IFN skoorid korreleerusid vastavalt IFN-α ja IFN-γ kontsentratsioonidega. Toetudes käesoleva töö tulemustele, võivad I ja II tüüpi IFN skoorid peegeldada haiguse aktiivsust, kuid nende raja alla kuuluvate geenide mõju kliinilistele sümptomitele vajab täiendavat uurimist.