MRI bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30295

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 749

Sugulusanalüüs Eesti hilisrauaaegse ning keskaegse arheoloogilise materjali põhjal Kukruse ja Jõuga kalmistute näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Roots, Irene; Tambets, Kristina, juhendaja; Sasso, Stefania, juhendaja; Valk, Heiki, juhendaja; Tõrv, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Arheoloogilise informatsiooni ja geneetiliste analüüside sidumine võimaldab kunagi elanud inimeste päritolu ja sotsiaalseid struktuure paremini mõista. Töös käsitleti Ida-Virumaal asuva hilisrauaaegse ja keskaegse arheoloogiliste leidude põhjal erineva Kukruse ja Jõuga kalmistu temaatikat ning võrreldi neid omavahel geneetiliste analüüside alusel, kasutades selleks vana DNA-d. Võrdluseks eraldati inimsäilmetest DNA, sekveneeriti see ning saadud tulemusi analüüsiti erinevate bioinformaatiliste tarkvaraprogrammidega populatsioonigeneetiliste ja sugulusanalüüside alusel. Kalmistutele maetud indiviidid erinesid üksteisest kultuuriliselt, päritolult ja leitud sugulussuhete poolest. Jõuga sugulusanalüüside põhjal sai koostada kolme põlvkonda hõlmava sugupuu ning leiti ka üks eraldiseisev esimese astme sugulaste paar. Kukruse indiviidide alusel tehtud sugulusanalüüsid tuvastasid kolm eraldiseisvat sugulussuhet.
RA-süsteemi võtmegeenide ekspressioonide iseloomustamine Wolframi sündroomi roti hipokampuses
(Tartu Ülikool, 2022) Kirillov, Silvia; Plaas, Mario, juhendaja; Seppa, Kadri, juhendaja; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Escherichia coli pinnal liikuvuse testsüsteemi väljatöötamine ja liikuvuse analüüs metallistressi tingimustes
(Tartu Ülikool, 2022) Vaikla, Sandra; Rosenberg, Merilin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Osade antimikroobsete omadustega metallide ja nende nanoosakeste kasutamine võib mõjutada bakterite liikuvust. Suurenenud liikuvust võib potentsiaalselt patogeensete bakterite puhul seostada suurema virulentsusega, mis on aga antimikroobsetes rakendustes ebasoovitav. Liikuvuse parem mõistmine metallistressi tingimustes võimaldab hinnata antimikroobsete lahenduste kitsaskohti erinevates rakendustes. Käesolevas töös töötati välja testsüsteem E. coli ATCC 8739 pinnal liikuvuse uurimiseks eesmärgiga kirjeldada valdkonnas olulise mudelbakteri liikuvust subletaalse metallistressi tingimustes. Tuvastati, et antud tüvi ei kasuta söötme pinnal liikumiseks vibureid ja katsetes positiivse ning negatiivse pinnalaenguga CeO2 nanoosakestega leiti, et bakterite liikuvuse mõjutamisel olid olulised nii katsetingimused kui ka nanoosakeste pinnalaeng.
Geeniekspressioon 65-aastaste ja vanemate indiviidide CD8+ TEMRA ning CD8+ CMVspetsiifilistes T-rakkudes
(Tartu Ülikool, 2022) Pilv, Liisa-Miina; Türk, Lehte, juhendaja; Tserel, Liina, juhendaja; Jaks, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
CD8+ TEMRA rakud on hilises diferentseerumisastmes T-rakud, mis ei suuda enam jaguneda, kuid on siiski efektorraku funktsionaalsusega. TEMRA rakud kuhjuvad nii vananedes kui CMVinfektsiooni järel. Nende rakkude osakaalu suurenemist CD8+ T-mälurakkude populatsioonis on seostatud kroonilise põletikulise seisundi püsimisega vanematel inimestel, mis võib põhjustada ja süvendada autoimmuunhaiguseid. Samuti kahtlustatakse, et CD8+ TEMRA rakkudel on roll vanemate inimeste vähenenud vaktsiinivastustes. Käesolevas töös mõõdeti reaalaja-PCR meetodil 29 geeni ekspressiooni 65-aastaste ja vanemate inimeste erinevates CD8+ T-raku populatsioonides ja võrreldi tulemusi populatsiooniti.
Parvalbumiini interneuronid roti ajus ja inimese hipokampuses ekspresseerivad närvirakkude adhesioonimolekuli NEGR1
(Tartu Ülikool, 2022) Promet, Liisi; Jagomäe, Toomas, juhendaja; Philips, Mari-Anne, juhendaja; Tõnissoo, Tambet, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Närvirakkude adhesioonimolekul NEGR1 on oluline närvisüsteemi struktuuri kujundaja, mida seostatakse psüühikahäirete ja ülekaalulisusega. Hiljutised tööd on leidnud seoseid NEGR1 ja GABA-ergilise süsteemi vahel. Bakalaureusetöös uuritakse lähemalt NEGR1 seoseid GABA-ergiliste parvalbumiini (PV) interneuronitega. Roti aju ja inimese hipokampuse immunohistokeemilisel värvimisel näidati NEGR1 ja PV kolokalisatsiooni roti aju mitmetes piirkondades ning inimese hipokampuse rakkudes. Tulemuste kvantifitseerimisel selgus, et 93% PV ekspresseerivatest rakkudest roti hipokampuses ekspresseerisid ka NEGR1. Töö tulemused lubavad järeldada, et NEGR1 mõju psüühikahäirete väljakujunemisele võib vähemalt osaliselt olla vahendatud parvalbumiini interneuronite poolt.
Thermobifida halotolerans'i DyP-tüüpi peroksüdaasi puhastamine ja kineetiline iseloomustamine
(Tartu Ülikool, 2022) Min, Yayuan; Jalak, Jürgen, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Thermobifida halotolerans'st pärinev DyP-tüüpi peroksüdaas (ThDyP) on heemi sisaldav peroksüdaas. Tulenevalt oma katalüütilistest omadustest ja substraatide spetsiifilisuse poolest nähakse bakteriaalsetel DyP-tüüpi peroksüdaasidel suurt potentsiaali biotehnoloogilistes rakendustes, näiteks sünteetiliste värvainetega saastunud reovee töötlemisel ja ligniini lagundamisel. Käesolevas töös edukalt ekspresseeriti ja puhastati katalüütiliselt aktiivne ThDyP. ThDyP-i kineetikat iseloomustati kasutades substraatidena ABTS-i ja vesinikperoksiidi ning määrati näilised kineetilised parameetrid mõlema substraadi suhtes. ABTS-i oksüdeerimisel täheldati positiivset kooperatiivsust, mille iseloomustamiseks määrati Hilli koefitsient.
Interleukiin 1- alfa vastased autoantikehad: esinemissagedus ja võimalik bioloogiline roll
(Tartu Ülikool, 2022) Pomerants, Tuuliki; Tserel, Liina, juhendaja; Org, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Antud töös uuriti interleukiin 1 alfa (IL1-α ) autoantikehade esinemist eri valimites ning nende neutraliseerimisvõimet. Uuringusse kaasati 849 plasmaproovi. Töös uuriti, kas esineb seos vanuse ja IL1-α autoantikehade sekreteerimise vahel. IL1-α autoantikehade tase määrati lutsiferaasil põhineval immuunsadestamise meetodiga (LIPS). Populatsiooni läbilõikes olid kõrge autoantikehade tasemega 7% uuritavatest, kuid proovidest, mis olid kogutud Tartu Ülikooli Kliinikumi Sise ja Nahahaiguste kliinikutest oli autoantikehade kõrge tase tuvastatav 14%, ja COVID-19 põdenute grupis olid kõrge tasemega 19% indiviididest. Vanuse seost sekreteerimisel ei leitud. Samuti uuriti kõrge IL1-α autoantikehade tasemega proovide neutraliseerivat aktiivsust ning leiti positiivne korrelatsioon autoantikehade koguse ja nende neutraliseerimisvõime vahel. Seost neutraliseerivate IL1-α autoantikehade ja COVID-19 põdemise raskuse vahelist seost ei suudetud tuvastada ning see teema vajab edasist uurimist.
Suu mikrobioomi seosed jämesoolevähiga
(Tartu Ülikool, 2022) Sootak, Linda; Krigul, Kertu Liis, juhendaja; Org, Elin , juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Inimese suus on mitmekesine mikrobioomi kooslus, mis avaldab olulist mõju inimese tervisele ja on seotud mitmete haiguste tekkega. Jämesoolevähk on levinud vähivorm, mille levimus on kasvamas ja seda eriti noorte täiskasvanute seas. Selle varajane ja täpne diagnoosimine on tähtis, et tagada kõrge elulemus ja madalad ravikulud. Selleks käivad uuringud mitteinvasiivsete diagnostiliste meetodite leidmiseks. Antud töö käigus uuriti TÜ Kliinikumi riikliku jämesoolevähi sõeluuringus osalejate ja jämesoolevähi patsientide suu mikrobioomi. Uuringu käigus tuvastati olulised erinevused nii uuringugruppide mikrobioomi mitmekesisuses kui ka bakteriperekondade vahel. Tulevikus on vaja kaasata suurem valim ning koguda infot erinevate polüübi- ja vähistaadiumite kohta, et teha kindlamaid järeldusi ja tuvastada vähistaadiumi spetsiiline mikroobikooslus.
SARS-CoV-2 variant B.1.1.7 ogavalgu allühiku S1 puhastamine
(Tartu Ülikool, 2022) Vaalma, Lee; Tamberg, Nele, juhendaja; Männik, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Aastal 2019 levima hakanud SARS-CoV-2 (ingl. k. severe acute respiratory syndrome coronavirus-2) põhjustas pandeemia, millest praeguseks pole puutumata peaaegu ükski riik maailmas. Viirusest põhjustatud haigus COVID-19 (ingl. k. Coronavirus Infectious Disease 2019) tekitab raskeid hingamisteede haiguseid ning haiglakohtade kiiret täitumist, avaldades seeläbi survet riikide meditsiinisüsteemile. Haiguse ohjeldamiseks algas vaktsiini tootmine erinevatel meetoditel kiirendatud sammul ning arendused kestavad tänapäevani, et parendada vaktsiinide tõhusust SARS-CoV-2 praeguste ja uute potentsiaalsete tüvede vastu. Käesoleva töö eksperimentaalse osa eesmärk oli puhastada imetajarakkudes toodetud SARS-CoV-2 tüve B.1.1.7 ogavalgu allühik S1 natiivsel kujul. Puhastamisprotsess on töös antud protokollina, mille abil on võimalik toota valgu puhtaid preparaate. Töös teostatud kvaliteedianalüüsid näitasid, et on võimalik toota puhast ja kvaliteetset ogavalgu allühikut S1 ning puhastusprotsessi saaks kasutada kliinilistes katsetustes vaktsiini tootmiseks.
Membraanvalkude rõhust tingitud denatureerimise pööratavus
(Tartu Ülikool, 2022) Hitrova, Laura; Kangur, Liina, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Purpurbakterid on vanimad fotosünteesivad organismid Maal. Nende fotosünteesiv aparaat ja fotosünteesi protsessid on seni avastatud organismidest kõige lihtsamad, mis teeb neist tänuväärsed kandidaadid erinevate uuringute läbiviimiseks. Üks vähe rakendatud parameeter, mille abil saab uurida valkude struktuuri ja funktsiooni on kõrgrõhu mõjutamine. Kõrgrõhk avaldab purpurbakteritele denatureerivat toimet, samas kui rõhk taastada toimub ka bakteri struktuuri ja funktsiooni taastumine ehk renatureerimine
G3BP2 valgusünteesi reguleeriv mõju IFITM1 mRNA-le
(Tartu Ülikool, 2022) Lass, Minna-Maria; Pulk, Arto, juhendaja; Mansour, Abbas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Bakalaureuse töö eesmärgiks oli hinnata RNA-seonduvate valkude (G3BP2 ja Caprin-1) mõju valgusünteesile kasutades selleks rakuvaba HEK293FT in vitro translatsioonisüsteemi, mis oli kodeeritud reporter IFITM1 mRNA-ga. Tulemustest selgus, et G3BP2 valgul on IFITM1 reportervalgule vähene positiivne mõju valgusünteesile. Sama leiti, et Caprin-1 ja G3BP2 koostoimel on tugev ~ 16 kordne inhibeeriv mõju IFTIM1 translatsioonile. Tulemused viitavad, et G3BP2 ja Caprin-1 mõjutavad IFITM1 mRNA valgusünteesi.,
Valguekspressiooni optimeerimine pET-plasmiididelt
(Tartu Ülikool, 2022) Kordemets, Katariina; Org, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Nõudlus rekombinantsete valkude järele on järjest tõusmas, kuna neil on palju rakendusi alates teadusuuringutest kuni ravimite tootmiseni. Suur osa rekombinantsetest valkudest toodetakse bakterites protsessi lihtsuse ja odavuse tõttu. Bakteritest kasutatakse kõige rohkem valkude tootmiseks E.Coli-t. Valkude tootmisel E.Coli-s võib sõltuvalt valgust esineda olulisi puudusi nagu madal ekspressioonitase ja indutseeritavate süsteemide lekkimine. Sellest tulenevalt püstitati käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks optimiseerida pET plasmiididelt FGF2-G3, NRG1B1 ja TGFB3 valkude ekspressiooni.
Fluorestsentsspektroskoopia kasutamine membraanvalkude struktuuri ja dünaamika uurimiseks
(Tartu Ülikool, 2022) Orav, Joanna Liisa; Timpmann, Kõu, juhendaja; Kangur, Liina, juhendaja; Freiberg, Arvi, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Fotosünteesivad purpurbakterid koguvad päikesekiirgust membraani integreeritud ringikujuliste valk-pigment komplekside abil. Sellist tüüpi komplekse on kaks: LH2 ja LH1. Töös uuriti fotosünteetilise purpurbakteri Rhodobacter sphaeroides’e metsiktüübist isoleeritud LH2 kompleksis leiduva trüptofaani kiirguse spektreid. Trüptofaan on aromaatne aminohape, mis reageerib teda ümbritsevale keskkonna muutusele. Muutuste uurimiseks mõõdetakse trüptofaani kiirgusspektreid ning nende analüüsimisega on võimalik saada informatsiooni valgu konformatsiooniliste muutuste ja dünaamika kohta. Antud töös mõõdeti Rb. sphaeroides’e metsiktüübi isoleeritud LH2 kompleksi neeldumis- ja kiirgusspektrid, mida töödeldi programmiga Origin 6.0 (Microcal Software). Töös saadud tulemused kinnitavad valkude olulisust struktuurse materjalina ning minimaalset osalemist energia ülekandmisel.
Saccharomyces cerevisiae rho- mutantide hüpersupressiivsuse pärandumise uurimine PCR meetodil
(Tartu Ülikool, 2022) Vaask, Iris; Sillamaa, Sirelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Saccharomyces cerevisiae’le on iseloomulikud rho- petite mutandid, mida iseloomustab supressiivsus ehk rho- mutandi võime eelistatult kanda oma mitokondriaalne DNA järgnevale põlvkonnale kui neid ristata metsiktüüpi tüvega. Supressiivsuse täpsem mehhanism ja selles osalevad valgud on siiani teadmata. Uurimaks S. cerevisiae Hmi1, Irc3, Cce1 ja Rpo41 valkude mõju rho- mutantide hüpersupressiivsuse pärandumisele, konstrueeriti hüpersupressiivsed ja neutraalsed deletsiooni tüved, mida ristati omavahel. Ristamisest saadud ristamiskolooniate kiireks ja efektiivseks uurimiseks optimeeriti koloonia-PCR. Antud töö tulemusena selgus, et Rpo41 tõenäoliselt mõjutab hüpersupressiivsuse pärandumist.
Mütseeli elektrofüsioloogia mitteinvasiivse mõõtesüsteemi prototüüp
(Tartu Ülikool, 2022) Geara, Hana; Valdur, Kadri-Ann, juhendaja; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Seente ainulaadne eluvorm – keerukas membraaniga ümbritsetud mikrofluiidika süsteem – võimaldab mütseelis infol levida sarnaselt neuraalvõrgustikega – elektriliste impulssidena. Selle bakalaureusetöö teoreetiline osa annab ülevaate mütseeli anatoomilistest eripäradest ja füsioloogilistest protsessidest, mis panustavad seente elektrilisse aktiivsusesse. Käsitletakse ka bioloogilise elektri mõõtemeetodeid ja mõõtetulemuste interpreteerimise võimalusi. Töö eksperimentaalosa pakub välja mõõterakkude prototüübi agarsöötmel kasvava mütseeli elektrilise aktiivsuse mõõtmiseks. Prototüübi testimiseks kasvatati mõõterakkudel austerserviku, Pleurotus ostreatus isolaate ja mõõdeti avatud ahela pinget. Mõõtmiste tulemusena tuvastati keskmiselt 20 tunni perioodiga tsüklilisus, mis viitab tsirkadiaanrütmile.
Geenide RAF6 (At4g24480) ja GC1 (At1g22690) ekspressioonimustrite uurimine hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) lehe epidermirakkudes
(Tartu Ülikool, 2022) Urvak, Greete; Hõrak, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Keskkonna ning taime vahelist gaasivahetust vahendavad õhulõhed, mis on poorid taime epidermis. Õhulõhede tööd mõjutades on võimalik taimi keskkonnatingimuste, sealjuures põua, suhtes vastupidavamateks teha. Teada on, et õhulõhede töös ja arengus osalevad paljud geenid, mis on seotud sulgrakkude arengu ja käitumise reguleerimisega vastusena keskkonnamuutustele. Käesolevas töös uurisin kahe sellise geeni RAF6 (At4g24480) ja GC1 (At1g22690) ekspressioonimustreid hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) epidermirakkudes. Selleks konstrueerisin RAF6 ja GC1 promootorite ja GUS reportergeeniga taimeliinid, milles geenide promootorite aktiivsust epidermis GUS-värvumise teel hindasin. Katses selgus, et mõlemad geenid on aktiivsed õhulõhede sulgrakkudes.
Effect of cryopreservation on mammalian ovarian cortex
(Tartu Ülikool, 2022) Rand, Dana-Karolin; Deligiannis,Spyridon Panagiotis, juhendaja; Kreevan, Rita, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
The increasingly effective, yet often dangerous cancer treatments, namely chemotherapy and radiotherapy, were found to have a lasting effect on women’s reproductive system, causing multiple complications regarding fertility. One of the ways to preserve fertility in female patients is using cryopreservation of ovarian tissue. This method has multiple advantages over the cryopreservation of embryo or oocyte; however, an appropriate protocol is yet to be developed. During this bachelor’s thesis, bovine ovaries were used as a model to try to identify the potential effect cryopreservation, by means of vitrification, may have on ovarian cortex, using histological and immunofluorescent methods.
Trichoderma reesei tselluloosaktiivse lüütilise polüsahhariid monooksügenaasi TrAA9A kõrvalreaktsioonide iseloomustamine 2,6-dimetoksü hüdrokinoonil
(Tartu Ülikool, 2022) Kamnerov, Alisa; Kuusk, Silja, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
2010-2011. aastal avastatud lüütilised polüsahhariidi monooksügenaasid (LPMO-d) on redoksensüümid, mis on võimelised lagundama kristallilist tselluloosi ja looma juurdepääsu teistele fermentidele. Selline võime teeb LPMO-dest võtmekomponendi tööstustehnoloogia arengus. Taimne biomass on kõige rikkalikum taastuv bioressurss Maal ja lähiaastatel isegi saaks asendada naftat. Hiljuti tehtud avastus, et tegu võib-olla peroksügenaasidega tõstis jälle huvi ja vajadust LPMO-de uurimiseks, seega efektiivsete töötlemis mehhanismide väljatöötamine on peamine eesmärk. Selles töös iseloomustati tselluloosaktiivse LPMO TrAA9A peroksüdaasset kõrvalreaktsioonide aktiivsust 2,6-dimetoksü hüdrokinoonil (DMHQ) substraadil.
Antimikroobse resistentsuse detekteerimine reoveeproovidest
(Tartu Ülikool, 2022) Telliskivi, Marii; Remm, Maido, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Mikroobid ehk mikroorganismid on mikroskoopilised organismid, kes eksisteerivad nii üherakulises vormis kui rakkude kolooniana. Mikroobid saab jagada alarühmadeks, milleks on bakterid, arhed, seened (lima-, vetik-, pärm- ja hallitusseened) ja protistid. Tänapäeval on kujunenud üheks suurimaks tervishoiuprobleemiks mikroobide võime muutuda varasemalt tõhusa antimikroobse aine suhtes vastupidavaks ehk tekib antimikroobne resistentsus (AMR), mis raskendab haiguste ennetamist ja ravimist. Käesolevas töös analüüsitakse antimikroobsetele ainetele resistentsete bakterite (AMRB) ja antimikroobsetele ainetele resistentsete geenide (AMRG) levikut reovees ning tehakse ülevaade antimikroobse resistentsuse detekteerimise meetoditest ja tarkvarast.
Keskkonnaproovidest lignotsellulolüütiliste bakterite isoleerimine
(Tartu Ülikool, 2025) Annok, Tuuli; Viggor, Signe, juhendaja; Jõesaar, Merike, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Lignotselluloosist jääkainena eraldatud ligniin on biotehnoloogias suure potentsiaaliga biopolümeer, mille struktuuris leidub palju huvipakkuvaid monomeere ja aromaatseid ühendeid, mida väärindada. Käesoleva töö raames isoleeriti tiigiveest ja lehekompostist 45 bakteritüve, millele tehti erinevaid biokeemilisi teste ja fülogeneetilisi analüüse, et tuvastada lignotsellulolüütilise aktiivsusega tüvesid. Katsete käigus selgitati välja tüvede võime lagundada tselluloosi ja hemitselluloosi komponente lignotselluloosis ehk erinevaid süsivesikuid ning ligniini lagunemisel tekkivaid aromaatseid vaheühendeid. Lisaks testiti lignotselluloosi lagundavate ensüümide tsellulaas, amülaas, 𝜷-1,4-glükosidaas ja lakaas olemasolu, millest viimane on oluline ligniini lagundamisel. Kõikidest isoleeritud tüvedest koostati fülogeneesipuu, mis annab infot tüvede jaotumisest hõimkondadesse.

Sirvi

Viimati lisatud