MRI bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30295
Browse
Browsing MRI bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Title
Now showing 1 - 20 of 679
- Results Per Page
- Sort Options
Item 111 aluspaarise deletsiooni moju 23 S rRNA modifiseerimisele Escherichia coli rakkudes(2009) Rander, AnneliItem 129S6 ja C57BL/6 hiireliinide võrdlusuuring erinevates depressioonitestides(Tartu Ülikool, 2013) Lorenz, Anna - Liisa; Raud, Sirli, juhendaja; Lilleväli, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Teadus- ja tehnoloogiainstituut; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem 23S rRNA domeeni 0 mutatsioonide mõju E. coli kasvule ja ribosoomide biogeneesile(Tartu Ülikool, 2023) Vaht, Agnes; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRibosoom on molekulaarne masin, mille ülesandeks on valgu biosüntees. Bakteriaalne ribosoom koosneb väiksest ja suurest alaühikust, mille ülesanneteks on vastavalt mRNA dekodeerimine ja peptiidsideme katalüüs. Käesolev uurimustöö keskendub bakteriaalse ribosoomi suure alaühiku koosseisus oleva 23S rRNA tsentraalsele regioonile (nimetatakse domeen 0) ning täpsemalt selle heeliksile 72. Töö eesmärgiks oli teada saada, kuidas mõjutavad domeeni 0 heeliks 72 nukleotiidid E. coli kasvu ja ribosoomi biogeneesi. Selleks sisestati bakterisse E. coli 23S rRNA H72 punktmutatsioone sisaldavaid vektorplasmiide ning jälgiti konstrueeritud tüve kasvu ning ribosomaalsete alaühikute jaotumist sahharoosigradiendis. Töö tulemustest selgub, et ühegi 23S rRNA variandi ekspresseerimine ei põhjusta muutusi bakterirakkude generatsiooniajas. G2027A ja C2025U mutatsioonid põhjustavad ribosoomi biogeneesi defekti, mis väljendub ribosomaalsete partiklite gradiendiprofiilides, viidates H72 järjestuse olulisusele ribosoomide korrektse biogeneesi toimumiseks.Item 23S rRNA domeeni 0 mutatsioonide mõju ribosoomide biogeneesile(Tartu Ülikool, 2019) Kattel, Carolin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutRibosoomi funktsiooniks rakus on valkude biosüntees ehk translatsioon. Escherichia coli ribosoom koosneb väikesest (30S) ja suurest (50S) subühikust. Suur subühik koosneb 23S rRNA-st, 5S rRNA-st ja r-valkudest. 23S rRNA südamikdomeeniks on domeen 0, mis ühendab omavahel kõiki ülejäänud 23S rRNA domeene (I-VI). Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada 23S rRNA domeeni 0 heeliksite 25a ja 72 rolli ribosoomide biogeneesis, kasutades suunatud mutageneesi. Domeeni 0 heeliksite 25a ja 72 deletsioone sisaldavate 23S rRNA variantide ekspressioon põhjustab suurenenud 50S subühikute hulga rakus. Domeeni 0 heeliksis 72 punktmutatsiooni sisaldava 23S rRNA variandi ekspressioon põhjustab bakterirakkude pikenenud generatsiooniaega. Käesoleva töö tulemused viitavad, et mutatsioonid domeenis 0 põhjustavad suuremal või vähemal määral ribosoomi 50S subühiku assambleerimise defekte.Item Äädikakärbse valgu Mus101 roll genoomse DNA replikatsiooni initsieerimises(Tartu Ülikool, 2019) Melsas, Maia-Triin; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutÄädikakärbse valk Mus101 on oluline laadimisvalk genoomse DNA replikatsiooni initsieerimisel, kuna see aitab laadida kromatiinile teisi regulatoorseid valke ja on vajalik CMG kompleksi moodustamisel. Genoomse DNA replikatsiooni on palju uuritud pärmis, aga kõrgemates eukarüootides on selle regulatsioon veel põhjalikult uurimata. Siinne bakalaureusetöö on osa projektist, mille eesmärk on uurida kõrgemate eukarüootide replikatsiooni initseerimist ning valgu Mus101 rolli selles protsessis. Selle jaoks loodi töös rekombinantsed bakuloviirused, mille abil ekspresseerida valku Mus101, et analüüsida, millised domeenid on vajalikud teiste replikatsioonis osalevate regulaatorvalkudega seondumiseks. Planeeriti üheksa rekombinantset bakuloviirust, millest õnnestusid viis ja neid saab kasutada edasistes projektides.Item ABCB1 geeni moju antidepressantide ravimvastusele(2011) Heinsoo, SirliItem AHR-seoseline moju FSHR-i promootori aktiivsusele in vitro(2009) Teino, IndrekItem Aktiivse proteiinkinaasi N3 tootmine imetajarakkudes bakuloviiruste abil(Tartu Ülikool, 2024) Undrits, Elisabeth; Viht, Kaido, juhendaja; Sedman, Tiina, juhendaja; Kopantšuk, Sergei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutProteiinkinaas N3 seonduvate inhibiitorite arendamise vastu on kasvav huvi, kuid katseteks aktiivse kinaasi tootmiseks tuleb optimeerida ekspressioonisüsteem, millega saaks toota nii PKN3 kui seda aktiveerivat kinaasi PDPK1. Käesolevas töös kasutati mitme geeni koekspressiooniks imetajarakkudes MultiBacMam™ tehnoloogiat, mille käigus loodi 11 dual promootoriga (ekspresseerimiseks putukas ja imetajas) bakuloviirust. Valkude ekspressiooni kontrolliti immunofluorestsentsmikroskoopia ja Western blot meetoditel.Item Aktiveeritud lovastatiini ja nutliin-3 mõju tüvirakuliini H9 rakkudele(Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, 2013) Annusver, Karl; Kallas, Ade, juhendaja; Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool, Molekulaar- ja Rakubioloogia InstituutItem ALD-kaetud nanoosakeste ning räniplaatide mõju inimese fibroblastidele(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Vetik, Rait; PhD, MD Viljar Jaks, juhendaja; PhD Mariliis Klaas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutKuna nanomaterjalid pakuvad võimalust uute meditsiiniliste rakenduste jaoks, on tähtis võimalikke kõrvalmõjusid kontrollida. Antud töös on vaadeldud aatomkihtsadestamisega kaetud raua nanopartiklite ja räniplaatide mõju inimese fibroblastidele. Teostatud on koekultuuri katsed, rakkude arvukuse mõõtmine ja immunofluorestsentsvärvimine. Võrreldud on erinevate nanokilede mõju rakkude proliferatsioonile ja apoptoosile.Item Alfaviiruse-põhise trans-replikatsiooni süsteemi kasutamine swap- ja punktmutatsioonide uurimisel(Tartu Ülikool, 2016) Usar, Siret; Merits, Andres; Žusinaite, Eva; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutTrans-replikaasi süsteem põhineb matriits-RNA replikatsioonil ja sellelt toimuval subgenoomse RNA sünteesil (transkriptsioonil) imetajarakkudes, mida teostab samas rakus eraldi ekspresseeritud alfaviiruse replikaas. Replikatsiooni ja transkriptsiooni hinnatakse matriits-RNA-l kodeeritud markervalkude detekteerimisega. Käesoleva töö tulemused näitasid, et trans-replikaasi süsteem osutus väga informatiivseks alfaviiruste homoloogsete replikaasi domeenide vahetamise mõju uurimisel ning nsP2 proteaasi punktmutatsioonide efektide uurimisel. Uurimusest selgus, et domeenide vahetamine pärssis transkriptsiooni, osutades replikaasi valkude antud domeenide olulisusele transkriptsiooni jaoks. Valitud punktmutatsioonid nsP2 proteaasis blokeerisid täielikult replikatsiooni ja transkriptsiooni, millest järeldub, et proteaasne aktiivsus on oluline nii replikatsiooni kui transkriptsiooni jaoks.Item Alfaviiruste indutseeritud apoptoos(2008) Viltrop, TriinItem Alfaviiruste mittestruktuursete valkude vastu spetsiifiliste antikehade iseloomustamine Semliki Forest viiruse, Chikungunya viiruse ja O’nyong’nyong viiruse näitel(Tartu Ülikool, 2015) Kull, Erkki; Žusinaite, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem Alfaviiruste replikaasi jagamine funktsionaalseteks komponentideks Sindbis, Chikungunya ja Ross River viiruste näitel(Tartu Ülikool, 2018) Lello, Laura Sandra; Merits, Andres, juhendaja; Utt, Age, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutAlfaviirused on Togaviridae sugukonda kuuluv positiivse polaarsusega RNA genoomsete viiruste perekond. Alfaviiruste genoom kodeerib mittestruktuurseid valke, mis sünteesitakse liitvalguna. Funktsionaalne replikaas moodustub liitvalgu lõikamise teel. Seni ei ole suudetud sellist kompleksi individuaalsetest komponentidest konstrueerida. See ajendas meie uurimisgrupi ning Antwerpeni Troopilise Meditsiini Instituudi teadlaseid uurima alfaviiruste replikaasi rekonstrueerimist valmis- ja liitvalkudest ning RNA maatritsist. Käesoleva töö eesmärgiks oli selleks vajalike töövahendite kavandamine, valmistamine ning katsetamine. Analüüsiti kahest ja kolmest komponendist moodustatud replikaaside funktsionaalsust. Lisaks määrati replikaasi kompleksi moodustavate komponentide optimaalsed vahekorrad ja uuriti, kas sellised replikaasid säilitavad oma bioloogilised omadused. See bakalaureuse töö näitab Ross River, Sindbis ja Chikungunya viiruste näidetel, et nende replikaase saab rekonstrueerida kahest- ja mõnel juhul ka kolmest komponendist ning rajab seega aluse alfaviiruste replikaasi moodustumise ja toimimise põhjalikuks uurimiseks.Item Alfaviiruste replikaasi kompleksi struktuuri uurimine valkude homoloogsete domeenide vahetamisega(Tartu Ülikool, 2014-06-10) Teppor, Mona; Žusinaite ,Eva, juhendaja; Lulla, Aleksei, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituutItem Alfaviiruste replikatsioonikompleks(2008) Saul, SirleItem Alfaviiruste RNA sünteesiga seotud cis-elemendid(2008) Utt, AgeItem Alfaviiruste superinfektsioon ja selle blokeerimine(2008) Mutso, Margit