Interleukiin 1- alfa vastased autoantikehad: esinemissagedus ja võimalik bioloogiline roll

Abstract

Antud töös uuriti interleukiin 1 alfa (IL1-α ) autoantikehade esinemist eri valimites ning nende neutraliseerimisvõimet. Uuringusse kaasati 849 plasmaproovi. Töös uuriti, kas esineb seos vanuse ja IL1-α autoantikehade sekreteerimise vahel. IL1-α autoantikehade tase määrati lutsiferaasil põhineval immuunsadestamise meetodiga (LIPS). Populatsiooni läbilõikes olid kõrge autoantikehade tasemega 7% uuritavatest, kuid proovidest, mis olid kogutud Tartu Ülikooli Kliinikumi Sise ja Nahahaiguste kliinikutest oli autoantikehade kõrge tase tuvastatav 14%, ja COVID-19 põdenute grupis olid kõrge tasemega 19% indiviididest. Vanuse seost sekreteerimisel ei leitud. Samuti uuriti kõrge IL1-α autoantikehade tasemega proovide neutraliseerivat aktiivsust ning leiti positiivne korrelatsioon autoantikehade koguse ja nende neutraliseerimisvõime vahel. Seost neutraliseerivate IL1-α autoantikehade ja COVID-19 põdemise raskuse vahelist seost ei suudetud tuvastada ning see teema vajab edasist uurimist.