Sulfiidne mineralisatsioon Kärdla kraatri valli kirdeosas

Abstract

Töös uuriti hüdrotermaalse sulfiidse mineralisatsiooni ilminguid Kärdla kraatri vallitagusel alal puursüdamiku F 374 materjali põhjal, kust võeti 17 proovi sügavustelt 5, -60 m. Sulfiidsetest mineraalidest leiti sfaleriiti (ZnS), püriiti (FeS2) ning galeniiti (PbS). Kõikidest proovidest tehti kivimi keemiline ja mineraloogiline analüüs vastavalt XRF ja XRD meetoditega. Sfaleriidistumise iseloomustamiseks valiti neli pala, mida uuriti SEM-iga ning koostati EDS-iga elementide leviku kaardid. Sfaleriit esineb massivsena dolomiidi sisse tunginuna (impregneeritult), soontena ning peenekristalsena hajusalt lõhede ümbruses. Massiivne sfaleriidistumine esineb läbilõike dolomiitse osa alumises osas, sfaleriiti sisaldavad sooned levivad kõrgemale. Soontes on jälgitav mineralistsiooni järjekord dolomiit → püriit → sfaleriit → dolomiit. Hüdrotermaalsete fluidide ning nende tekkeks vajaliku soojusallika päritolu selgitamiseks tuleks läbi viia täiendavaid uuringuid, sealhulgas fluidisuletiste koostise ja tekketemperatuuri mõõtmisi ning väävli ja plii stabiilsete isotoopide analüüse. Töö tulemuste põhjal võib järeldada, et: 1. Proovides esinenud sulfiidistumine on toimunud mitmes eri faasis, sest proovides esineb nii fluidist varakult välja mineraliseeruvat püriiti kui ka viimasena välja minealiseeruvat sfaleriiti. 2. Tegemist on arvatavasti Mississippi Valley tüüpi sulfiidse maagistumisega, sest maagistumine on seotud valli taga esinevate lubjakividega ja neis esinevate lõhedega, mis on omased ka MVT mineralisatsioonile, kuid täpsemaks määratluseks oleks vaja täiendavaid uuringuid.