Üliõpilaste hoiakud Eestist väljarände suhtes ja selleteemalise meediaarutelu retseptsioon

Abstract

Eestist väljaränne on viimasel ajal pälvinud meedia kajastust peamiselt seoses rahvaloendusega ja arstide lahkumisega Soome. Käesolev bakalaureusetöö fookus oli üliõpilaste hoiakute selgitamisel väljarände suhtes ning vastava meediakajastuse retseptsioon. Bakalaureusetöö lähtus eeldusest, et meedia mõjutab hoiakute kujunemist. Valitud fookuste uurimiseks põhines analüüs põhiõppe viimase kursuse tudengite seisukohtadel, sest autori seisukohast on viimane kursus aeg, kus noored mõtlevad rohkem tulevikuplaanide peale. Teoreetiline ja empiiriline osa annab ülevaate rändeteooriatest, millele bakalaureusetöö toetub. Samuti annab see ülevaate Eesti rändeprotsessidest ja ajaloost. Autor kasutas bakalaureusetöös kvantitatiivsed ja kvalitatiivset analüüsi. Autor viis läbi läbi veebiküsitluse, mille põhjal tegin kvantitatiivse analüüsi, et kirjeldada üldisi väljarände hoiakuid üliõpilaste seas ning teises osas viisin läbi üksteist intervjuud, mille põhjal tegin kvalitatiivse analüüsi, et selgitada täpsemalt hoiakute kujunemist. Uurimusest selgus, et ühest küljest peetakse väljarännet probleemiks, kuid samas nenditakse, et ränne on globaliseeruva maailma tavapärane osa ning üliõpilaste hoiakud väljarände suhtes on pigem positiivsed ja avatud. Ilmnes, et väljarände toetajad põhinevad oma argumentatsioonis inimeste vabale valikule ja kirjeldavad lahkumise põhjuseid peamiselt majanduslikest aspektidest lähtuvalt. Noortele iseloomulikult tuuakse majanduslike motiivide kõrval välja ka enesearengulisi põhjendusi Eestist lahkumiseks. Väljarände põhjuslike toetajate jaoks olid hoiaku selgitamisel määravateks aspektideks väljarände eesmärk ja ajaline kestvus. Oli märgata, et intervjueeritavad tuginevad hoiakute selgitamisel suhteliselt palju iseenda, lähedaste ja varem meediast saadud teadmistele ja kogemustele. Retseptsiooni analüüsist ilmnes, et kui artiklis esitatud seisukoht ei ühti lugeja omaga, suhtutakse artiklisse suhteliselt kriitiliselt ning tuuakse vastukaaluks näiteid oma kogemustest. Käesolevas töös selgus, et üliõpilaste hoiakud väljarändesse on tõepoolest positiivsed ja avatud, intervjueeritavate valimis ei esinenud ühtegi täielikult negatiivse suhtumisega inimest. Kvalitatiivselt ilmnes, et üliõpilaste suhtumine väljarändesse on positiivsem kui nende tuttavad on lahkunud või kui nad ise plaanivad lahkuda, kuid kvantitatiivne analüüs seda statistiliselt ei kinnitanud. Samuti ei saa täielikult väita, et vastavat meediakajastust jälginud inimeste hoiakud on fikseerunumad, esines küll vastav tendents, kuid täielikult ei saa vastavat soodumust kinnitada. Kokkuvõtvalt oli käesoleva töö eesmärgiks selgitada, kuidas on üliõpilaste hoiakud väljarände suhtes kujunenud, kuidas nad neid argumenteerivad ning kuidas suhtuvad üliõpilased väljarände teemalisse meediakajastusse. Üliõpilaste argumentatsioon tugineb varasemalt meediast saadud informatisoonile ja paljuski enda ja tuttavate kogemustele.