Une- ja ekraaniaeg, liikumisaktiivsus ning kooliedukus ja nendevahelised seosed Tartu linna 9. klassi õpilastel

Abstract

Eesmärk: Magistritöö eesmärgiks oli hinnata Tartu linna 9. klassi õpilaste une- ja ekraaniaja kestust, kehalist aktiivsust ja kooliedukust ning leida võimalikud seosed mõõdetud näitajate vahel. Metoodika: Uuringus osales 60 õpilast, 28 poissi ja 32 tüdrukut, vanuses 15-16 eluaastat. Vaatlusalustelt koguti päevikute abil infot treeningutel osalemise, une- ja ekraaniaja kestuse kohta ning hinnati kehalist aktiivsust aktseleromeetriga. Kooliedukuse hindamiseks kasutati koolidelt saadud õpilaste eesti keele ja matemaatika hindeid. Tulemused: Enamik Tartu linna 9. klassi õpilastest täitis uneaja soovituse normi ja magas vähemalt 8 tundi ööpäevas. Pikem uneaeg seostus parema mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus (MTKA) ja kõrgemate hinnetega, seda eriti matemaatikas. Vähem maganud õpilastel ilmnes pikem ekraaniaeg ning madalam kehaline aktiivsus ja kooliedukus. Une- ja ekraaniaja vahel kogu valimi lõikes statistiliselt olulist seost ei olnud. Tööpäevadel ja nädalavahetustel veetsid õpilased ekraani taga aega rohkem kui soovitatud 2 tundi. Neil, kes käisid nädala jooksul sagedamini treeningutel, oli harvemini või üldse mitte treenivate eakaaslastega võrreldes suurem MTKA, väiksem mitteaktiivne aeg ja paremad hinded. WHO liikumissoovituse, vähemalt 60 minutit MTKA päevas, täitis vaid kolmandik uuringus osalenutest. Kokkuvõte: Käesoleva magistritöö tulemused näitavad, et pikem uneaeg on positiivselt seotud kõrgema kooliedukuse ja kehalise aktiivsusega. Lühike uneaeg ja suurem tööpäeva ekraaniaeg on seotud madalama kooliedukusega. Treeningutel osalemine on seotud kõrgema MTKA ja paremate hinnetega. Kogu valimi puhul une- ja ekraaniaja vahel olulist seost ei ilmnenud.