Funktsionaalsete kõnni- ja dünaamilise tasakaalutestide sooritamine Parkinsoni tõvega meestel ja naistel: erinevused ning seosed haigusväljendatusega

Abstract

Eesmärk: Töö eesmärgiks oli välja selgitada, millised erinevused ilmnevad sarnase haigusväljandatuse ning vanusega Parkinsoni tõvega (PD) meeste ja naiste funktsionaalsete kõnni- ja tasakaalutestide soorituses, sealjuures analüüsida nende testide ja haigusväljendatuse omavahelisi seoseid. Metoodika: Magistritöö on retrospektiivne andmeanalüüs. Töösse kaasati 32 inimese andmed (16 meest ja 16 naist), keskmise vanusega 69,4 ± 6,4 aastat. Kõigil isikutel oli neuroloogi poolt diagnoositud idiopaatiline PD ning nad tarvitasid PD ravimeid. Analüüsiti erinevusi funktsionaalsete testide sooritusaegades PD-ga meestel ja naistel. Kasutatud testideks olid Timed Up and Go (TUG, pööramisega nii üle parema kui ka vasaku õla), 10 Meter Walk Test (10MWT, tavakiirus ning nn kiirkiirus ehk maksimaalne kõnnikiirus), Five Times Sit to Stand Test (5xSTS) ja Four Square Step Test (FSST). Kõnnitestide puhul arvutati täiendavalt kõnnikiirused, mis normaliseeriti uuritava pikkuse suhtes. Lisaks analüüsiti testide seoseid Hoehn ja Yahr (HY) skaalaga ja Movement Disorder Society-Unified Parkinson's Disease Rating Scale (MDS-UPDRS) koguskooriga eraldi meestel ja naistel. Tulemused: Mehed sooritasid naistest oluliselt kiiremini TUG testi ja kiirkiirusel sooritatud 10MWT (p<0,001), tavakiirusel 10MWT sooritusaeg oli samuti kiirem (p=0,002). Samuti olid suuremad pikkuse suhtes normaliseeritud kõnnikiirused, v.a tavakõnni kiirus 10MWT testil, mis oli meeste ja naistel sarnane. Dünaamilise tasakaalu (5xSTS ja FSST) testide vahel ei ilmnenud soolisi erinevusi. Funktsionaalsete testide tulemused ei seostunud meespatsientidel haiguse raskusastme ega haigusväljendatusega. Naistel seostus MDS-UPDRS-i koguskoor 5xSTS (p<0,05), FSST (p<0,01), samuti üle parema õla pööramisega sooritatud TUG testi aja ning kiirusega (p<0,05), samuti kiirkiirusel sooritatud 10MWT sooritusajaga (p<0,05). HY staadium seostus naistel kõigi testide sooritustega, v.a tavakiirusel sooritatud 10MWT kõnnikiirusega – sealjuures oli väljendunuma PD korral testide sooritus kehvem. Kokkuvõte: Sarnase vanuse ja PD väljendatusega mehed sooritasid funktsionaalseid kõnniteste valdavalt kiiremini kui naised (erandina ei erine tavakõnnikiirus), kuid dünaamiliste tasakaalutestide puhul ei ilmnenud soolisi erinevusi. Naistel seostusid funktsionaalsed testide tulemused haigusväljendatusega, samas kui meestel selliseid seoseid ei ilmnenud.