Poolduva pärmi diploidsete tüvede tegemine
Poolduva pärmi diploide on võimalik isoleerida mitmel viisil:
1. Haploidse h- tüve ristamine mat2.102 mutandiga
Rakud, kes sisaldavad mutatsiooni paardumistüüpi määravas lookuses mat2.102 on võimelised konjugeeruma, aga nad ei ole võimelised jagunema meiootiliselt ning sporuleeruma. Sellise tüvega ristamisel rakud konjugeeruvad kuid tekkinud h- / mat2.102 diploid ei ole võimeline läbima meiootilist jagunemist. Tekkinud diploide saab eristada haploidsetes rakkudest suuruse järgi - diploidid on suuremad (nn. "paksukesed").
2. Erinevate selektsioonimarkerite kasutamine
Ristatakse h- ja h+ paardumistüüpidega pärmitüved, kellel on erinevad selektsioonimarkerid. Tüved ristatakse sporulatsioonisöötmel, milles puudub lämmastiku allikas. Tavaliselt selliselt tekkinud sügoodid jagunevad koheselt meiootiliselt ning sporuleeruvad. Tekkinud diploide on võimalik "päästa" kui nad külvata selektiivsöötmele kus on piisavalt lämmastiku (näit. ammonium kloriid). Selektiivsöötmel saavad kasvad vaid tekkinud diploidid, haploidid seal kasvada ei saa.
3. Protoplastide liitmine
Seda meetodit kasutatakse juhul kui üks (või mõlemad tüved) ei ole võimelised konjugeeruma või kui mõlemal tüvel on sama paardumistüüp. Rakkudelt eraldatakse ensümaatiliselt rakukest. Selliselt töödeldud rakke nimetatakse protoplastideks. Kahe tüve protoplastide liitmiseks kasutatakse polüetüleenglükooli (PEG). Moodustunud dioploidie selekteerimiseks kasutatakse selektsioonimarkereid.
Näide: mõlemad haploidsed tüved sisaldavad mutatsioone adeniini biosünteesi rajas: üks neis sisaldab ade6.M210 ja teine ade6.M216 alleeli. Need mõlemad haploidsed tüved on fenotüübilt Ade- (st. nad vajavad kasvuks söötmes adeniini). Tekkivas diploidis toimub ade alleelide vaheline komplementatsioon. Diploid on fenotüübilt Ade+ ning neid rakke on võimalik selekteerida adeniini mittesisaldaval söötmel.