Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Suuline loeng või ettekanne on autoriõigusega kaitstav teos, kuna ta on kuulajate poolt vahetult tajutav ja tehniliste vahendite abil reprodutseeritav (audio- või videosalvestus).

Akadeemiliste töötajate poolt loodud loengumaterjalid, e-kursused, teadustöö aruanded, monograafiad, teadusartiklid, retsentsioonid, arvutiprogrammid, andmebaasid ja muud teosed on autoriõiguse objektid ja neid kaitseb autoriõigus.

Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse tööstusomandit reguleerivate seadustega (patendiseadus, kasuliku mudeli seadus, tööstusdisaini kaitse seadus jt).

Autoriõigus kaitseb teose vormi. Autoriõigusga ei saa kaitsta teoses väljendatud ideid, kontseptsioone, meetodeid jmt loomingulise tegevuse resultaate. Kui teaduspublikatsioonis, konverentsiettekanedes või muul viisil avalikustatud teoses on kirjeldatud uut meetodit, tehnoloogiat vms, siis on see teave kõikide poolt vabalt kasutatav. Neid tulemusi ei ole võimalik enam õiguslikult kaitsta (tööstusomandina kaitsedokumenti taotleda või lepingu alusel konfidentsiaalsena hoida).

Kas teadustulemusi kiiresti publitseerida või püüda neid kaitsta, on igipõline dilemma. Kindlasti peaks enne publitseerimist läbi mõtlema, kas on võimalik tulemusi patenteerida või mingi osa tulemusest säilitada konfidentsiaalse teabena. Kiire publitseerimisega võib kaotada võimaliku majandustegevuse konkurentsieelise. Patenteerimine ei välista publitseerimist. Pärast potentsiaalse leiutise kaitseks patenditaotluse esitamist võib teadustulemuse ka publitseerida.