• seaduse alusel (teose vaba kasutamine seaduses otseselt ettenähtud juhtudel);
• autori nõusolekul (autoriõiguste loovutamine või litsentseerimine).

Seaduses ettenähtud teose vaba kasutamise juhud ilma autori nõusolekuta, mis on iseloomulikud autori ja ülikooli suhtele on eelkõige:

• reprodutseerimine ja tõlkimine isikliku kasutamise eesmärkidel

Teose kasutamine isiklikel eesmärkidel hõlmab ainult füüsilist isikut ega laiene juriidilistele isikutele. Isiklike vajaduste all peetakse silmas eelkõige enese harimist ja meelelahutust. Seadusest tulenevalt on isiklikuks vajaduseks lubatud ühe koopia tegemine teosest või selle osast. Seda ühte eksemplari võivad kasutada ka isiku perekonnaliikmed ja lähim tutvusringkond. Autoriõiguse seadus ei luba isiklikeks vajadusteks kasutada elektroonilisi andmebaase ja arvutiprogramme (AutÕS § 18 lg 2).

• tsiteerimine ja refereerimine

Tsiteerimine on teose üksühene kordamine. Refereerimine on teose sisu ja vormi autorilähedane edasiandmine.

Tsiteerimine ja refereerimine peab toimuma motiveeritud mahus, mis on igal konkreetsel juhul fakti küsimus. Tsiteerimise motiveeritud mahu ületamine on teose ebaseaduslik reprodutseerimine. Tsiteerida saab erinevaid teoseliike, sh ka muusikateoseid, fotosid jms. Tsiteerimisel ja refereerimisel ei tohi moonutada teose mõtet. Teose mõtte moonutamisel rikutakse autori isiklikku õigust au ja väärikuse kaitsele.

Teose tsiteerimise ja refereerimise reeglite rikkumine on tihedalt seotud loomevarguse e plagiaadiga. Plagiaat on teiste autorite teoste, nende osade või neis sisalduvate lausete, mõtete või põhiideede esitamine oma kirjaliku tööna või selle osana, nii et teiste autorite mõtted on ilma viitamata omistatud töö esitajale. Plagiaadi puhul rikutakse autori isiklikku õigust olla konkreetse teose autoriks (õigus autorsusele).

• kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel

Antud juhul peab kasutatav teos põhiteose (loengumaterjal, teadusettekanne vms) suhtes omama illustreerivat, toetavat funktsiooni.

Näiteks võib loengus või ettekandes illustreerivaks materjaliks olla luuletus, laul, foto, maali või filmikatkendi näitamine.

Illustreeriva teose juurde tuleb alati lisada andmed teose autori kohta. Juhul, kui näiteks internetis avaldatud foto juures autori nimi puudub, võib alati viidata veebilehele, domeeninimele vms.

• reprodutseerimine õppe- ja teaduslikel eesmärkidel

Õppe- ja teaduslikel eesmärkidel võib paljundada ajalehes, ajakirjas vm väljaandes avaldatud artiklit, katkendit avaldatud teosest (monograafiast, õpikust, ilukirjanduslikust teosest). Neid koopiaid tohib kasutada ainult õppe- ja teadustöös (loengud, seminarid jt õppetöö vormid).

Teose vabal kasutamisel tuleb lähtuda kolmest põhimõttest (AutÕS § 17):

• teost võib kasutada ainult seaduses otseselt ettenähtud juhtudel;
• teose kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega;
• teose kasutamine ei kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve.

Autor võib alati vaba kasutamise vaidlustada, kui ta väidab, et neid tingimusi on rikutud.

Seaduses ettenähtud juhtudel vabalt kasutada võib ainult õiguspäraselt avaldatud teost. Teos on õiguspäraselt avaldatud, kui teos või teose mistahes reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üle üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omada (AutÕS § 9 lg 1). Sellisteks tegevusteks on teose trükis väljaandmine, teose müügile panemine, teose jaotamine, laenutamine vms.

Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud üldusele kättesaadavas internetisüsteemis.

Teose vabal kasutamisel tuleb alati ära näidata autori nimi, teose nimetus ja avaldamise allikas. Teose vaba kasutamine ei või taotleda majanduslikku kasu. Autor ei saa seaduses ettenähtud juhtudel teose vaba kasutamise puhul autoritasu.

Autoriga sõlmitud kokkuleppe alusel on võimalik autoriõigusi kasutada järgmiselt:

• Autor loovutab oma varalised õigused. Sellisel juhul autorile endale varalisi õigusi ei jää, uueks õiguste ainusubjektiks on uus õiguste omaja. Loovutada saab ainult varalisi autoriõigusi.
• Autor annab oma teose kasutamiseks loa ehk litsentsi. Autori poolt teose kasutamiseks antav luba ehk litsents võib oma olemuselt olla kas lihtlitsents või ainulitsents. Litsentseerida saab nii varalisi kui isiklikke autoriõigusi.

Lihtlitsentsi puhul jäävad lihtlitsentsi andjale samad õigused. Litsentsi andja võib neid õigusi ise kasutada ja/või anda neid õigusi kasutada kolmandatele isikutele.

Näiteks annab ülikooli poolt korraldatud näidendite konkursil osalenud autor ülikoolile lihtlitsentsi autori varaliste õiguste kasutamiseks. Autorile jääb õigus anda näidendit kasutada kolmandatele isikutele (nt avaldada näidend kogumikus vms).

Ainulitsentsi puhul võib teost kasutada ainult see isik, kellele ainulitsents on antud. Ainulitsentsi andja ei või ainulitsentsi kehtivuse ajal teost ise kasutada ega anda seda kasutada kolmandatele isikutele. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omanikuks jääb litsentsiandja. Näiteks annab autor ülikoolile ainulitsentsi oma artikli avaldamiseks ülikooli poolt väljaantavas kogumikus. Ainulitsentsi andmine võtab autorilt õiguse artikli avaldamiseks teistes kogumikes ja ajakirjades.

Varaliste õiguste loovutamiseks või teose kasutamiseks sõlmitakse autorileping.

Autorilepingus peavad autor ja uus varaliste õiguste omaja või teose kasutaja kokku leppima kõikides olulistes tingimustes. Kokkulepe tuleb saavutada kindlasti järgmises:

• lepingu objektiks oleva teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms);
• kas õigused loovutatakse või antakse litsents; litsentsi puhul selle liik, so kas liht- või ainulitsents;
• kas litsentsisaajal on õigus anda litsents uuele kasutajale (all-litsentsi õigus);
• teose kasutamise viis (trükis väljaandmine, elektrooniline publitseerimine, tõlkimine jne);
• teose kasutamise territoorium;
• autorilepingu kehtivuse tähtaeg;
• teose kasutamise algustähtaeg;
• autoritasu suurus, selle maksmise viis, väljamaksmise tähtaeg ja kord.

Üldreeglina peab autorileping olema sõlmitud kirjalikus vormis, kas poolte poolt omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud. Erandiks on teose kasutamiseks lihtlitsentsi andmine, mis võib toimuda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nt e-kirjade vahetamise teel.