Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/99533

Browse

Browsing Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science by Author "Öeren, Mariliis, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    Meelelahutusasutuste teenindajatele ja turvatöötajatele mõeldud STAD koolitusprogrammi rakendatavusuuring Tartu ööklubide näitel
    (Tartu Ülikool, 2024) Grünberg, Gerli; Öeren, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Antud magistritöö eesmärk oli uurida neljas Tartu ööklubis teenindajate ja turvatöötajate teadmisi vastutustundliku alkoholi serveerimisest ning STAD koolitusprogrammi rakendatavust. Teema on aktuaalne, sest Eestis piloteeritakse 2024. aastal Rootsist üle võetud STAD programmi, vähendamaks uimastitega seotud kitsaskohti ööelu kontekstis. Eesmärk on pakkuda koolitusele praktilisemat väljundit läbi ööklubi töötajate kogemuste. Probleemikirjeldus näitab, et alkoholi liigtarvitamine on Eestis aina kasvavaks probleemiks, põhjustades riigile liigset survet korrakaitses, pääste valdkonnas ja sotsiaalsüsteemis. Teadus- ja tõenduspõhise ennetusena on STAD programmi hindamiseks Rootsis läbi viidud mitmeid uuringuid, mille tulemused näitavad, et antud meede võib tuua loodetud kasu ka Eestis. Uuringu esimeses etapis viidi läbi ankeetküsitlus, saamaks teada ööklubide töötajate senised teadmised vastutustundlikust alkoholi serveerimisest, teises osas võimaldati läbida STAD veebikoolitus meelelahutusasutuste töötajatele ja kolmandas osas paluti läbi küsimustiku tagasisidet koolituse rakendamisest enda asutuses. Planeeritud olid ka intervjuud, milles aga keegi osaleda ei soovinud. Antud uuringu valim on väike, sest ööeluasutuste töötajate motivatsioon osaleda oli madal, seetõttu saab kajastada vaid tunnetuslikke tulemusi. Töö tulemusel selgus, et töötajate teadlikkus vastutustundliku alkoholi serveerimisel on kõrge, kuid jätkuvalt nähakse probleeme liigjoobes ja alaealistele klientidele alkoholimüügi osas. Koolituse tagasisidena tõusis teadlikkus Eestis kehtivast seadusandlusest ning liigjoobes kliendi joobeastmete ära tundmises, kuid teemad olid liiga teoreetilised, seega vajab koolitusmoodulite praktiline pool täiustamist. Uurimustöö annab soovitusi praktikutele ja teadlastele teema täiendamiseks, mis edastatakse STAD projektigrupile. Põhilised ettepanekud on koolitusmoodulisse praktiliste juhtumilahenduste lisamine ja osalemise motivatsiooni võimestamine. Riiklikus vaates on soovitus sarnaselt Rootsile luua alkoholi litsentsisüsteem koos nõudega igal meelelahutusasutuse töötajal antud koolitus läbida.
  • Thumbnail Image
    Item
    Vaimne tervis töökohal – ühe ettevõtte näitel
    (Tartu Ülikool, 2024) Kokk, Kristiina; Öeren, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Magistritöö eesmärk oli saada ülevaade AS Proekspert töötajate vaimse tervise seisundist ja hoiakutest seotult vaimse tervise probleemidega ning saadud tulemusi arvesse võttes disainida vaimset tervist toetav sekkumine töökohal. Viisin ettevõtte töötajate seas läbi veebipõhise ankeetküsitluse, millele vastas 60 töötajat. Küsitlus aitas hinnata töötajate emotsionaalset enesetunnet ning hoiakuid ja uskumusi seoses vaimse tervisega. Teema paremaks mõistmiseks viidi seitsme töötajaga läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Uuringu tulemustest selgub, et Proeksperdi töötajate vaimse tervise seisund sarnaneb Eesti täiskasvanud elanikkonna keskmisega. See tähendab, et depressiooni sümptomeid esines 28%, ärevuse sümptomeid 18%, sotsiaalfoobia sümptomeid 17%, vaimse kurnatuse sümptomeid 42% ning unehäirete sümptomeid 32% ettevõtte töötajatest. Statistiliselt olulised seosed esinesid ärevuse ja soo, ärevuse ja vanuse ning vaimse kurnatuse ja tööstaaži vahel. Proeksperdi töötajate hulgas esines vaid 2% negatiivseid hoiakuid seoses vaimse tervisega. Siiski leidus neid, kes arvasid, et vaimse tervise probleemidega inimesed võivad olla ohtlikud/vägivaldsed ning enamik vaimse tervise probleemidega inimesi ei parane. Oma kolleegide vaimset tervist hindasid ettevõtte töötajad heaks või paremaks kui Eesti keskmine ning leidsid, et vastutus vaimse tervise eest on eelkõige inimesel endal, kuid ka tööandja panustama töötajate vaimsesse tervisesse. Uuringu tulemuste põhjal jõudsin järeldusele, et Proeksperdi töötajate vaimset heaolu aitaksid enim parandada lahendused, kus inimesed saavad ise tegeleda oma vaimsesse tervisesse panustamisega. Tööandja saab panustada pakkudes selleks võimalusi ja vahendeid, milleks antud töö kontekstis on mobiilirakenduse Activate kasutamine üle ettevõtte. Magistritöö raames alustasin sekkumise katsetamisega, kuid ajalise piirangu tõttu katse tulemusi töös ei kajasta. Magistritöö tulemuste põhjal on võimalik Proeksperdil kujundada vaimset tervist toetavaid teenuseid ning seeläbi panustada oma töötajate vaimsesse heaolusse. Vaimset tervist puudutavaid hoiakuid saab ettevõte mõjutada läbi vaimse tervise kirjaoskuse suurendamise. Magistritöö pakub ka mõtteid, mida Proekspert saaks lisaks praegustele meetmetele teha, et oma töötajaid toetada.