Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/99533

Sirvi

Sirvi Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science Autor "Arro, Koit" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 1 1
  • Pisipilt
    Kirje
    Kvalitatiivne uuring rasvumisega seotud teadmistest, hoiakutest ja sotsiaalsetest normidest Eestis ja sellest lähtuvad soovitused sekkumisteks
    (Tartu Ülikool, 2024) Arro, Koit; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Ülekaal on maailmas kerkinud üheks suuremaks siiani lahendamata tervisemureks. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel elab hetkel 1,9 miljardit inimest ülekaaluga. Sarnane on ka pilt Eestis, kus hinnanguliselt pea 200 000 inimest on ülekaalulised. Kõrge kaal on erakordselt suur terviserisk, suurendades suure hulga haiguste tekketõenäosust. Eestis on teada erinevad ülekaaluga seotud arvud, siis vähem on teada, mis on kaalutõusu põhjuste kohta. Käesoleva töö eesmärgiks on vaadata sisse rasvumisega seotud hoiakutesse, suhtumistesse ja normidesse Eestis ja anda soovitusi kuidas rasvumise määra vähendada. Selleks tehti individuaalintervjuud arstidega, kes on oma töös kokku puutunud ülekaaluliste inimestega ning kõrvutati neid tulemusi patsientide intervjuudest saadud leidudega. Tulemustustes tuli välja, et kehakaaluga seoses esineb märkimisväärne stigma ja pea kõik osalejad on pidanud taluma kiusamist ja diskrimineerimist seoses oma kaaluga. Selle teemaga esines ka sooline erinevus, kus naisterahvaste puhul algas see tihti varakult ja juba kodust ning paraku kestis tänase päevani. Erikohtlemine seoses kehakaaluga on ka tajutav meditsiinis. Lisaks esinevad märkimisväärsed erinevused arstide ja ülekaaluliste inimeste ootuste vahel kaalu alandamise eesmärkides Patsienti kiputakse jooksutama meditsiinisüsteemis, et leida kaalutõusu põhjuseid, kuigi arstid teavad, et meditsiinilisi põhjuseid kaalu tõusuks esineb üliharva. Tihti on ülekaalulised inimesed väga teadlikud ja pigem vajaksid meditsiinist partnerit, kes aitaks neid kaalu alandamise teekonnal. Seda partnerlust komplitseerib Eesti õhuke meditsiinisüsteem, kus ühele patsiendile on ette nähtud piiratud minutid. Meditsiin vajaks kaaluprobleemiga võitlemiseks lisaressursse Tervisekassa rahastuses, näiteks nõustamisega tegelevat tervisecoachi perearstikeskustes, kes saaks toetada patsiente ja ei peaks olema meditsiinilise haridusega. Eraldi üliolulise teemana tõstatus lapseea rasvumine, mis kindlasti vajaks laiemat poliitilist käsitlust. Laste rasvumise probleem on järjest kasvavas trendis ja vajaks kiiret ja süsteemset lähenemist. Paraku arstide tõdemuses jääb siin üksi meditsiini pingutustest väheseks ja oleks vaja riiklikku kava probleemi lahendamiseks. Selle juures ei saa alahinnata keskkonna mõju kaalule, mis on omaette suur teema, mis vajab süsteemset lähenemist. Antud töö annab sissevaate arstide ja patsientide uskumustesse, nende sarnasustesse ja erinevustesse ning pakub väga mitmeid sekkumise kohti. Kuna võimalusi oli mitmeid, siis keskenduti meditsiinisüsteemi ja patsiendi omavaheliste kokkupuute võimaluste parandamisele ja pakuti soovitused, kuidas muuta suhtlus vähem võimalikku kahju tekitavaks, nii et lõpp tulemus oleks suurema efektiga. Antud töö annab sisendi, mida saab kasutada paremate patsienditeekondade ja ravijuhendite tegemisel.