Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/99533

Browse

Now showing 1 - 8 of 8

Eesti töötleva tööstuse valdkonna mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna riskianalüüsi koostamisega seotud hoiakud ja takistused ning sekkumisvõimalused
(Tartu Ülikool, 2024) Uusmaa, Kristi; Männik, Sille-Liis, juhendaja; Uusberg, Andero, Juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Miljonid inimesed üle maailma kaotavad halvasti korraldatud töötervishoiu ja-ohutuse tõttu elu ja tervise. Igal aastal kaotab tööga seotud haiguste tõttu elu hinnanguliselt kuni kolm miljonit ja tööõnnetuste tõttu 350 000 inimest. Ettevõtete omanikel lasub kohustus ja vastutus kujundada tervist säästev töökeskkond. Eestis on töökeskkonna suurimate probleemide hulgas töökeskkonna riskianalüüsi puudumine või aegumine ning tihti alahinnatakse riske. Käesoleva uurimistöö eesmärk on töötleva tööstuse mikro- ja väikeettevõtete näitel uurida, missuguste takistuste tõttu ei koostata ega esitata Tööinspektsioonile töökeskkonna riskianalüüsi. Kvalitatiivse meetodiga uurisin mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakuid, subjektiivset normi, takistusi ja rollitaju töötervishoiu ja -ohutuse tagamisel. Viisin läbi intervjuud seitsme omanik-juhtiga. Mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide suurimateks takistusteks kvaliteetse töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel on hoiakud selle koostamise ja tööohutusalaste nõuete täitmise suhtes üldisemalt, kuna ei mõisteta hästi nende rakendamise kasulikkust. Valeuskumused mikro- ja väikeettevõtete töökeskkonna vähesesse ohtlikkusse mõjutavad samuti omanik-juhtide motivatsiooni nõudeid järgida. Töökeskkonna riskianalüüsi ebakvaliteetselt koostamise põhjus on ka aja puudus, mille tingib omanik-juhtide rollide rohkus mikro- ja väikeettevõtetes. Lisaks on omanik-juhtidel TKRA koostamiseks vähe teadmisi, oskusi ja ettevõtetel finantsilist võimekust. Omanik-juhtide subjektiivset normi kujundavad pigem töötajad kui sarnaste ettevõtete omanik-juhid. Tööinspektsioonile jäetakse töökeskkonna riskianalüüs esitamata seepärast, et nõudest ei olda teadlikud või on info saadud ebausaldusväärsest allikast. Samuti ei teata, kas ja millal tuleb TKRAd täiendada. Uuringu tulemustele ja planeeritud käitumise teooria konstruktidele toetudes koostasin viis sekkumisideed, mis potentsiaalselt võivad omanik-juhte mõjutada töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja Tööinspektsioonile esitama. Mõjutades omanik-juhid töökeskkonna riskianalüüsi koostama ja esitama Tööinspektsiooni Tööelu infosüsteemis, oleksid mitmed barjäärid lihtsasti ületatavad. Koostasin juhuslikustatud kontrolluuringu katseplaani, mille alusel võiks kahte sekkumisideed katsetada. Magistritöö tulemused täiendavad ning kinnitavad teadmisi Eestis mikro- ja väikeettevõtete omanik-juhtide hoiakute, tajutud normide, takistuste ja rollitaju kohta seoses töökeskkonna riskianalüüsi koostamise ja ohutu töökeskkonna kujundamisega. Töötervishoiu ja -ohutuse valdkond mikro- ja väikeettevõtetes on põhjalikult uurimata ja seega sekkumiste mõjususe, käitumise muutmise teooriate ja mudelite toimivuse osas potentsiaalselt uut informatsiooni pakkuv valdkond.
Eestis elava 65+ põlvkonna kaasamine regulaarsesse vabatahtlikku tegevusse
(Tartu Ülikool, 2024) Oblikas, Jane; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Klandorf, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli sekkumise väljatöötamine 65+ põlvkonna suuremaks kaasamiseks regulaarsesse vabatahtlikku tegevusse. 65+ põlvkonna osakaal elanikkonnast kasvab ja läbi vabatahtliku tegevuse saab selle põlvkonna potentsiaali rakendada. Ühelt poolt on vabatahtlik tegevus seenioritele kättesaadav ja oluline võimalus vaimse ja füüsilise tervise hoidmiseks, teiselt poolt on aktiivne eakas vajalik ressurss vabatahtlike panusele tuginevatele organisatsioonidele. Samuti soodustab eakate kaasamine põlvkondade ülest koostööd, mis on easõbraliku ühiskonna alustala. Magistritöö fookuses olid vabatahtlikke värbavad koordinaatorid, kelle tegevusel ja käitumisel on suur mõju kaasatavatele vabatahtlikele, kuid kelle käitumist eakate kaasamise kontekstis varasemalt uuritud ei ole. Magistritöö uurimusküsimusteks oli selgitada välja vabatahtlikke värbavate koordinaatorite käitumist mõjutavad tegurid, mis soodustavad ja pärsivad koordinaatori võimekust, võimalusi ja motivatsiooni 65+ põlvkonda kaasata. Magistritöö raames disainisin ja testisin soovitud käitumise kujundamise lõuendi. Lõuend suunab käitumisteadusel põhinevale andmete detailsele kogumisele ja süstematiseerimisele ning võimaldab ülevaatlikult hoomata käitumist mõjutavaid tegureid ja seada sekkumissihte. Probleemi mõistmise osas läbiviidud uuringud viisid järelduseni, et vabatahtlike koordinaatoreid pärsib võimekus ja võimalus 65+ põlvkonda vabatahtlikku töösse kaasata, mis väljendub madalas motivatsioonis ja reaalses käitumises eelistada eakatele nooremaid, varasema kogemuse ning väljaõppega ja sisseharjunud kanalitest hõlpsasti kättesaadavaid vabatahtlikke. Varasema kogemuse ja harjumuse puudumisel on koordinaatoritel keeruline esimest sammu eakate värbamiseks astuda. Mõjutamise osas töötasin välja lihtsasti teostatava töötoa formaadis kombineeritud sekkumise, mille oodatav mõju oli lihtsustada värbaja esimest sammu eakate kaasamisel ja 65+ põlvkonna värbamiskavatsust suurendada. Sekkumise pikemaajalisem mõju kasvatab eakate kaasamise sagedust ja osakaalu viimati kaasatud vabatahtlikest. Väljatöötatud sekkumine, aktiveeriv 2h töötuba, kombineeris nelja käitumist muutvat tehnikat: - käitumise praktika harjumuste ja oskuste kujundamiseks (värbamiskuulutuse disain), - informatsiooni andmine käitumise tagajärgedest (ettekanne), - teadmiste kujundamine (ettekanne), - sotsiaalse toetuse võimaldamine (kogemuste vahetus ja rühmaarutelu). Sekkumist testisin koostöös Vabaühenduste Liiduga. Mõõtmise osas hindasin sekkumise mõju ja teostatavust tasuvusuuringute 8 peamise valdkonna järgi. Osalejate hinnangutele tuginedes oli sekkumine esimest sammu lihtsustav ja värbamiskavatsust suurendav. Sain kinnitust, et kulutõhusalt on võimalik sekkumist läbi viia virtuaalselt ja füüsiliselt ning see toimib valdkonnaüleselt. Testimisel saadud kogemusi arvestades saab sekkumise mõju kasvatada, lihvides kõiki nelja käitumist muutvat tehnikat, sh pöörates suurimat tähelepanu tõhusa vea meetodi (nt probleemide lahendamine ilma juhendamata) paremale rakendamisele. Toetudes saadud tagasisidele töötasin välja parendatud sekkumise. Magistritöö tulemusena tekkis mitmeid ettepanekuid seotud osapooltele ning püstitusid täiendavad uurimist vajavad küsimused.
Kvalitatiivne uuring rasvumisega seotud teadmistest, hoiakutest ja sotsiaalsetest normidest Eestis ja sellest lähtuvad soovitused sekkumisteks
(Tartu Ülikool, 2024) Arro, Koit; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ülekaal on maailmas kerkinud üheks suuremaks siiani lahendamata tervisemureks. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel elab hetkel 1,9 miljardit inimest ülekaaluga. Sarnane on ka pilt Eestis, kus hinnanguliselt pea 200 000 inimest on ülekaalulised. Kõrge kaal on erakordselt suur terviserisk, suurendades suure hulga haiguste tekketõenäosust. Eestis on teada erinevad ülekaaluga seotud arvud, siis vähem on teada, mis on kaalutõusu põhjuste kohta. Käesoleva töö eesmärgiks on vaadata sisse rasvumisega seotud hoiakutesse, suhtumistesse ja normidesse Eestis ja anda soovitusi kuidas rasvumise määra vähendada. Selleks tehti individuaalintervjuud arstidega, kes on oma töös kokku puutunud ülekaaluliste inimestega ning kõrvutati neid tulemusi patsientide intervjuudest saadud leidudega. Tulemustustes tuli välja, et kehakaaluga seoses esineb märkimisväärne stigma ja pea kõik osalejad on pidanud taluma kiusamist ja diskrimineerimist seoses oma kaaluga. Selle teemaga esines ka sooline erinevus, kus naisterahvaste puhul algas see tihti varakult ja juba kodust ning paraku kestis tänase päevani. Erikohtlemine seoses kehakaaluga on ka tajutav meditsiinis. Lisaks esinevad märkimisväärsed erinevused arstide ja ülekaaluliste inimeste ootuste vahel kaalu alandamise eesmärkides Patsienti kiputakse jooksutama meditsiinisüsteemis, et leida kaalutõusu põhjuseid, kuigi arstid teavad, et meditsiinilisi põhjuseid kaalu tõusuks esineb üliharva. Tihti on ülekaalulised inimesed väga teadlikud ja pigem vajaksid meditsiinist partnerit, kes aitaks neid kaalu alandamise teekonnal. Seda partnerlust komplitseerib Eesti õhuke meditsiinisüsteem, kus ühele patsiendile on ette nähtud piiratud minutid. Meditsiin vajaks kaaluprobleemiga võitlemiseks lisaressursse Tervisekassa rahastuses, näiteks nõustamisega tegelevat tervisecoachi perearstikeskustes, kes saaks toetada patsiente ja ei peaks olema meditsiinilise haridusega. Eraldi üliolulise teemana tõstatus lapseea rasvumine, mis kindlasti vajaks laiemat poliitilist käsitlust. Laste rasvumise probleem on järjest kasvavas trendis ja vajaks kiiret ja süsteemset lähenemist. Paraku arstide tõdemuses jääb siin üksi meditsiini pingutustest väheseks ja oleks vaja riiklikku kava probleemi lahendamiseks. Selle juures ei saa alahinnata keskkonna mõju kaalule, mis on omaette suur teema, mis vajab süsteemset lähenemist. Antud töö annab sissevaate arstide ja patsientide uskumustesse, nende sarnasustesse ja erinevustesse ning pakub väga mitmeid sekkumise kohti. Kuna võimalusi oli mitmeid, siis keskenduti meditsiinisüsteemi ja patsiendi omavaheliste kokkupuute võimaluste parandamisele ja pakuti soovitused, kuidas muuta suhtlus vähem võimalikku kahju tekitavaks, nii et lõpp tulemus oleks suurema efektiga. Antud töö annab sisendi, mida saab kasutada paremate patsienditeekondade ja ravijuhendite tegemisel.
Meelelahutusasutuste teenindajatele ja turvatöötajatele mõeldud STAD koolitusprogrammi rakendatavusuuring Tartu ööklubide näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Grünberg, Gerli; Öeren, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Antud magistritöö eesmärk oli uurida neljas Tartu ööklubis teenindajate ja turvatöötajate teadmisi vastutustundliku alkoholi serveerimisest ning STAD koolitusprogrammi rakendatavust. Teema on aktuaalne, sest Eestis piloteeritakse 2024. aastal Rootsist üle võetud STAD programmi, vähendamaks uimastitega seotud kitsaskohti ööelu kontekstis. Eesmärk on pakkuda koolitusele praktilisemat väljundit läbi ööklubi töötajate kogemuste. Probleemikirjeldus näitab, et alkoholi liigtarvitamine on Eestis aina kasvavaks probleemiks, põhjustades riigile liigset survet korrakaitses, pääste valdkonnas ja sotsiaalsüsteemis. Teadus- ja tõenduspõhise ennetusena on STAD programmi hindamiseks Rootsis läbi viidud mitmeid uuringuid, mille tulemused näitavad, et antud meede võib tuua loodetud kasu ka Eestis. Uuringu esimeses etapis viidi läbi ankeetküsitlus, saamaks teada ööklubide töötajate senised teadmised vastutustundlikust alkoholi serveerimisest, teises osas võimaldati läbida STAD veebikoolitus meelelahutusasutuste töötajatele ja kolmandas osas paluti läbi küsimustiku tagasisidet koolituse rakendamisest enda asutuses. Planeeritud olid ka intervjuud, milles aga keegi osaleda ei soovinud. Antud uuringu valim on väike, sest ööeluasutuste töötajate motivatsioon osaleda oli madal, seetõttu saab kajastada vaid tunnetuslikke tulemusi. Töö tulemusel selgus, et töötajate teadlikkus vastutustundliku alkoholi serveerimisel on kõrge, kuid jätkuvalt nähakse probleeme liigjoobes ja alaealistele klientidele alkoholimüügi osas. Koolituse tagasisidena tõusis teadlikkus Eestis kehtivast seadusandlusest ning liigjoobes kliendi joobeastmete ära tundmises, kuid teemad olid liiga teoreetilised, seega vajab koolitusmoodulite praktiline pool täiustamist. Uurimustöö annab soovitusi praktikutele ja teadlastele teema täiendamiseks, mis edastatakse STAD projektigrupile. Põhilised ettepanekud on koolitusmoodulisse praktiliste juhtumilahenduste lisamine ja osalemise motivatsiooni võimestamine. Riiklikus vaates on soovitus sarnaselt Rootsile luua alkoholi litsentsisüsteem koos nõudega igal meelelahutusasutuse töötajal antud koolitus läbida.
Politsei- ja Piirivalveameti vaimse tervise lühiuuring
(Tartu Ülikool, 2024) Ränik, Ville; Reinson, Heidi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Suur vaimse tervise häirete levik Eesti täiskasvanute hulgas tähendab, et mõjutatud on kõikvõimalike elualade esindajad. Vägivalla, surma ja (enese)vigastustega pidevalt kokkupuutuvad esmareageerijad peavad olema suutelised keerulistes situatsioonides jääma rahulikeks ja saavutama seatud eesmärke. Eesti suurimas politseiasutuses läbi viidud esmakordne ulatuslik kvantitatiivne uuring (n = 789) tuvastas vaimse tervise häirete märkimisväärse leviku. Iga viies töötaja on depressiooni või üldise ärevushäire soodumuses ning 41% töötajatest on vaimselt kurnatud. Politsei- ja Piirivalveametis on töötajate heaolu olulisel kohal, kuid hoolimata vaimse tervisega seotud teenuste kättesaadavusest paljud ei kaalu isegi abi otsimist. Käesoleva uuringu eesmärk oli paremini mõista politseitöö eripära Eestis, hinnata politseitöö mõju vaimsele tervisele, suunata asjaosalisi tõhusamate eneseabioskuste poole ja pakkuda välja võimalusi mõju mõõtmiseks. Peamise lahendusena pakutakse välja Mindful Self-Compassion lähenemisel põhinev tõenduspõhine enesehoole oskuste lühikursuse kasutuselevõtmine, mille abil parandada osalejate igapäevast heaolu ning vähendada haavatavust.
Ukraina sõjapõgenike eesti keele õppimist mõjutavate uskumuste kaardistus
(Tartu Ülikool, 2024) Murakas, Merili; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Teise emakeelega inimeste sihtkeele õppimise olulisus on 30 aastat kestnud diskussiooni järel veelgi aktuaalsemaks muutunud Vene-Ukraina sõja ning Eestisse saabunud suurima sõjapõgenike hulgaga. Põgenikega kaasneva suure koormusega toimetulekut soodustab kiire keeleõpe, mis toetab kohanemist ning mis on oluline, kuna kohanemisega seotud väljakutsed on riigile ressursimahukad näiteks erinevad mitteisikustatud kulud avalikele teenusele, tervishoid, pensionid jm kui siseturvalisuse probleemid fragmenteerumine, vastandumine. Lõimumisekspertide hinnang on, et ukraina sõjapõgenike lõimumine on tõenäolisem eesti keelse, mitte vene keelt kõneleva kogukonnaga Eestis, samas on mitmeid vastuolusid, mis võivad takistada saabunud põgenike eesti keele õpet. Töös esile toodud uuringud näitlikustavad sihtkeele õppimist ning erinevaid takistavaid asjaolusid nagu piiratud keelekeskkond (Rannut, 2005); keeleõppe kursuste ebapiisavad mahud, kvaliteet, kättesaadavus (Kallas, 2014); info (Keeleseisund, 2016); erinevad grupis õppimise (Alefsa, 2019); ja õppimisega seotud takistused nagu trauma, motivatsioon (Ryan; Deci, 2000). Sihtkeele õppimine on seotud põgenike hoiakute, normide ja tajutud kontrolliga, mis on planeeritud käitumise teooria komponendid ja saavad ennustada prioriteetset käitumiskavatsust. Antud lõputööl oli kaks eesmärki: 1. Kaardistada valitud sotsiaal-demograafilistest grupi 30-50 ukraina sõjapõgenikud, uskumustest eesti keele õppimisel. Aluseks on võetud Fishbein & Izjeni Planeeritud Käitumise Teooria. 2. Tuvastada sekkumise kohti eesti keele õpetamise süsteemis, mis aitaksid edaspidi teha teistsuguseid, otsuseid, mis tõhustaks pagulaste eesti keele õpet. Sihtrühmaga läbiviidud poolstruktureeritud intervjuude analüüs tõi esile, et: -põgeniku hoiak (saadav kasu) peaks olema seotud piiramatu vabadusega eesti keeles suhelda; -toetavad olulised kaaslased (subjektiivsed normid) peaks olema seotud kombinatsiooniga olulistest tuttavates, kelle hulgas on kindlasti töökoht ja kolleegid; -hakkama saamise kindlust (tajutud kontrollitavust) mõjutab kolleegidega töökohal koos õppimine ja õppimisega seotud väljakutsetega toimetulek. Takistused on seotud kontrolli puudutavate uskumustega (ajale, keele “külge hakkamisele” ja õppimisele). Käitumist mõjutava sekkumise ja mõjutamise peatükis kirjeldati uurija poolt loodud kolme võimalikku käitumist mõjutavat sekkumist. Mis pakuvad alternatiivi ja võtavad arvesse käitumist mõjutavaid asjaolusid. Praegune põgenike keeleõpe “one size fits all” põhimõttest, mille kohaselt õpetatakse keelt keeleõppe kursuste kaudu, mis on väheefektiivsed puuduvad alternatiivid, mida antud kolm sekkumist võivad pakkuda. - Keeleõppe kogemuse disainimine; rakendus, toetavad sõnumid, kontrolli uskumust toetav sekkumine; - Töökeskkonna sekkumine (hoiakut toetav töökohal ja kolleegidega koos õppimine ning õppimisega seotud väljakutsetega toimetulek); - Kohanemist toetav, muu sekkumine. Lõpetuseks käesoleva töö tähelepanekud võivad olla seotud suurema hulga Eestissse sattunud sõjapõgenike keeleõppe raskustega. Sarnased uskumused võivad olla paljudel Eestisse saabunud põgenikel. Loodavad alternatiivsed lahendused peaks arvesse võtma käitumuslikke asjaolusid, mis aitaksid tõhusamalt sihtkeele õppimist muutes jõuda kitsamate sihtrühmadeni.
Üldhaigla eriarstide suhtumine videovastuvõttude läbiviimisesse ning sekkumise ettepanek videovastuvõttude osakaalu suurendamiseks
(Tartu Ülikool, 2024) Valdvee, Krista; Pae, Riinu, juhendaja; Pihelgas, Patrick, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Taust: Kaug- ja videovastuvõtud on maailmas pärast COVID-19 pandeemiat üha laiemalt levinud trend, mis loob kasu ja mugavust nii tervishoiutöötajatele kui patsientidele. Eestis on Tervisekassa hinnangul videovastuvõttude määr aga väga madal ning puuduvad sellealased kvalitatiivsed uuringud, mille põhjal sekkumist kujundada. Meetod: Selgitamaks välja eriarstide ning -õdede suhtumist kaugvastuvõttudesse, viidi läbi poolstruktureeritud, avatud küsimustega intervjuud, milles osales kaheksa Viljandi haigla tervishoiutöötajat. Temaatilise analüüsi ning käitumise mõistmise raamistiku COM-B abil selgitati välja teemad, mille alusel kujundati sekkumine videovastuvõttude osakaalu tõstmiseks. Sekkumise ettepanek loodi haiglatöötajaid ning Tervisekassa esindajat kaasates ning kasutades käitumise muutmise raamistikku (käitumise muutmise ratas). Tulemused: Tervishoiutöötajatele olid kaug- ja videovastuvõttude puhul olulised ligipääsetavus, patsientide ajaline ning rahaline kokkuhoid ning tööaja ja -koha paindlikkus, kuid oldi arvamusel, et füüsilistel kohtumistel saavutatakse patsiendiga parem kontakt ning usalduslikum suhe, mis tagab parema ravikvaliteedi. Uuringust selgus, et kuigi videovastuvõttudel on omad piirangud ning takerdutakse tehniliste lahenduste, koolituste ning infovahetuse puudujääkidesse, on tervishoiutöötajatel valmidus uute töövõtete omandamiseks ning katsetamiseks. Väljapakutud sekkumine - videovastuvõtu patsienditeekonna ümberkujundamine, kutsub läbi eeskuju, koolituste, tehnilise toetuse ning kommunikatsiooni tervishoiutöötajaid eelistama kaugvastuvõtu liigina videovastuvõtte. Järeldused: Sarnaselt varasematele uuringutele selgus, et tervishoiutöötajad on valmis kasutama uudseid lahendusi, eeldusel et neil on piisav info, vajalik tehniline tugi ja koolitus. Kuna videovastuvõtud aitavad luua paremat kontakti ja usaldussuhet kui telefonivastuvõtud, mis oli intervjueeritud tervishoiutöötajatele oluline, on need heaks võimaluseks muuta tervishoiuteenused ligipääsevamateks, võimaldada patsientidele ajalist ja rahalist kokkuhoidu ning arstidele paindlikumat töökorraldust. Selleks, et Eestis videokonsultatsioonide kasutamist soodustada, on vaja tagada kasutuskindlad tehnilised lahendused, koolitusmaterjalid ning toetus.
Vaimne tervis töökohal – ühe ettevõtte näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Kokk, Kristiina; Öeren, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk oli saada ülevaade AS Proekspert töötajate vaimse tervise seisundist ja hoiakutest seotult vaimse tervise probleemidega ning saadud tulemusi arvesse võttes disainida vaimset tervist toetav sekkumine töökohal. Viisin ettevõtte töötajate seas läbi veebipõhise ankeetküsitluse, millele vastas 60 töötajat. Küsitlus aitas hinnata töötajate emotsionaalset enesetunnet ning hoiakuid ja uskumusi seoses vaimse tervisega. Teema paremaks mõistmiseks viidi seitsme töötajaga läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Uuringu tulemustest selgub, et Proeksperdi töötajate vaimse tervise seisund sarnaneb Eesti täiskasvanud elanikkonna keskmisega. See tähendab, et depressiooni sümptomeid esines 28%, ärevuse sümptomeid 18%, sotsiaalfoobia sümptomeid 17%, vaimse kurnatuse sümptomeid 42% ning unehäirete sümptomeid 32% ettevõtte töötajatest. Statistiliselt olulised seosed esinesid ärevuse ja soo, ärevuse ja vanuse ning vaimse kurnatuse ja tööstaaži vahel. Proeksperdi töötajate hulgas esines vaid 2% negatiivseid hoiakuid seoses vaimse tervisega. Siiski leidus neid, kes arvasid, et vaimse tervise probleemidega inimesed võivad olla ohtlikud/vägivaldsed ning enamik vaimse tervise probleemidega inimesi ei parane. Oma kolleegide vaimset tervist hindasid ettevõtte töötajad heaks või paremaks kui Eesti keskmine ning leidsid, et vastutus vaimse tervise eest on eelkõige inimesel endal, kuid ka tööandja panustama töötajate vaimsesse tervisesse. Uuringu tulemuste põhjal jõudsin järeldusele, et Proeksperdi töötajate vaimset heaolu aitaksid enim parandada lahendused, kus inimesed saavad ise tegeleda oma vaimsesse tervisesse panustamisega. Tööandja saab panustada pakkudes selleks võimalusi ja vahendeid, milleks antud töö kontekstis on mobiilirakenduse Activate kasutamine üle ettevõtte. Magistritöö raames alustasin sekkumise katsetamisega, kuid ajalise piirangu tõttu katse tulemusi töös ei kajasta. Magistritöö tulemuste põhjal on võimalik Proeksperdil kujundada vaimset tervist toetavaid teenuseid ning seeläbi panustada oma töötajate vaimsesse heaolusse. Vaimset tervist puudutavaid hoiakuid saab ettevõte mõjutada läbi vaimse tervise kirjaoskuse suurendamise. Magistritöö pakub ka mõtteid, mida Proekspert saaks lisaks praegustele meetmetele teha, et oma töötajaid toetada.

Browse

Browsing Rakendusliku käitumisteaduse magistritööd - Master's theses in Applied Behavioural Science by Author "Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond"