Ühiskonnateaduste instituut

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14983

Sirvi

Sirvi Ühiskonnateaduste instituut Autor "Adamsoo, Karl Gustav" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Eakate digipädevus – hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel
    (Tartu Ülikool, 2018) Adamsoo, Karl Gustav; Ugur, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Kuna Eesti eakate osakaal rahvastikus on kasvamas, tuleb tähelepanu pöörata nende digipädevuse tõstmisele ning selle õpetamiseks sobiva õppemeetodi loomisele. Minu bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, millest sõltub eakate nutitelefonide kasutamine ning millega eakaid õpetades arvestada. Soovisin teada saada, kuidas saavad eakad hakkama nutitelefoni kasutamisega – millised on peamised murekohad, hoiakud ja kui suurt rolli mängib nutitelefon nende igapäevaelus. Eesmärgini jõudmiseks kasutasin eakatele nutitelefoni õpetamiseks ühise õppimise meetodit, millele eelnes ja järgnes intervjuu. Intervjuu käigus uurisin eakate hoiakute ning oskuste kujunemist nutitelefonide kasutamisel. Valimi moodustasid kümme eakat, vanuses 67–81 aastat, kellest pooled olid juba varasemalt nutitelefoni omanikud. Minu bakalaureusetöö teoreetilise osa peamised seisukohad leidsid kinnitust empiirilises osas läbi viidud ühise õppimise vaatluse ning intervjuu tulemustele. Vaatluses osalenud nutitelefoni omavad eakad on küll nutitelefoni funktsionaalsusest ning erinevatest võimalustest teadlikud, kuid tunnistasid samas, et kasutavad seda peamiselt helistamiseks ja sõnumite saatmiseks. Kõige enam soovisid eakad õppida saatma e-kirja. Nutitelefoni kasutamisel oli probleemideks inglise keele oskus, sõnumite kirjutamise tegi raskeks ekraani tundlikkus, väike kiri ja eakate käeline kohmakus. Samuti pärsib nutitelefonide kasutust eakate seas selle kõrge hind. Eakad, kes ei pidanud vajalikuks nutitelefoni soetamist, leidsid, et olemasolevad vahendid (lauatelefon, nuppudega telefon, paberleht) täidavad oma rolli piisavalt hästi. Ühise õppimise käigus selgus, et juhul kui noor inimene õpetab eakat, ei pruugi eakas saada aru kõikidest terminitest ning samuti võib õpetamise tempo olla liiga kiire. Samas on aga noorel inimesel olemas vajalikud teadmised ja oskused, mistõttu on noore õpetus tulemusrikkam kui eaka oma. Eakat õpetama hakates on oluline teha selgeks, milline on eaka taust ning kes neid vajadusel toetab – see kõik on aluseks digipädevuse omandamisel. Nagu töös on välja toodud, sõltub eakate digipädevus haridusest, töökogemusest, kogemustest, väärtustest, suhtlusringkonnast ning tervisest. Kõikide aspektide arvestamine annab hea eelduse eakatele digioskuste õpetamiseks ja digipädevuse omandamiseks. Töö käigus läbi viidud vaatluste ja intervjuude põhjal võib öelda, et eakad on vaatamata teatud konservatiivsusele huvitatud nutiseadmete kasutamisest ning soovivad selleks uusi oskusi omandada.
  • Pisipilt
    Kirje
    Eakatele nutiseadmete kasutama õpetamine – iseärasused ja võimalused koolitajate vaatenurgast
    (Tartu Ülikool, 2020) Adamsoo, Karl Gustav; Taur, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
    Minu magistritöö eesmärgiks on uurida, millega tuleb arvestada eakale inimesele nutiseadme kasutamist selgeks õpetamisel, seda üheksa Eestis tegutseva koolitaja kogemustele tuginedes. Töö fookuses oli nutitelefonide ja tahvelarvutite kasutamine. Magistritöö uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin poolstruktureeritud intervjuud, mille viisin läbi üheksa Eestis tegutseva koolitaja seas, kes puutuvad aktiivsemalt kokku vanematele inimestele nutiseadmete õpetamisega. Valimisse osutus valituks üheksa erineva profiili ja kogemusega eksperti nii riigiametist, telekommunikatsiooniettevõttest, rahvaülikoolist kui ka kahest konkreetsest eakatele suunatud digipädevusi arendavast projektist. Eesmärgist lähtuvalt on minu töö fookuses nii koolitajate enda praktikate kaardistamine ning analüüs õppeprotsessi vormi, sisu kui ka vanemaealiste õppijate osas. Üheksa koolitaja hulgas läbiviidud intervjuude põhjal saab väita, et koolitajad peavad eakate digioskuste arendamist üheks elukvaliteeti tõstavaks võimaluseks, mitte pealesunnitud kohustuseks. Samas on koolitajal endal oluline roll äratada eakas huvi tehnoloogiliste lahenduste kasutamise vastu, vaatamata eaka konservatiivsetele hoiakutele ja võimalikele varasematele negatiivsetele õpikogemustele. Intervjueeritud koolitajate sõnul on eakad pigem avatud digipädevust arendama, kuna uued oskused aitavad kasvatada sotsiaalset kapitali, tagades turvatunde ning viies lähemale inforuumile, millest nad on varasemalt puudust tundnud. Intervjuude käigus selgus, et mida konkreetsem on õpiväljund, seda kiiremini ka õppeprotsess toimub ning seda rohkem on valmis eakas selgeks saamisele panustama. Koolitajate hulgas läbiviidud intervjuude käigus tuli välja, et eakal on kõige raskem aru saada nutimaailmast endast, seetõttu tuleb õpetamist alustada kõige elementaarsematest asjadest. Õpetaja ei saa lähtuda eeldusest, et eakas õppija juba midagi nutiseadmest teab. Õpetajal on oluline aru saada eaka õppija huvidest ja soovidest ning oskuslikult uusi rakendusi tutvustades luua võimalusi nii isiklike kui sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Õppeprotsessis mängib suurt rolli koolitaja valmisolek ajaliselt panustada ning tekitada võimalikult avatud ning hea sisekliima eaka inimese ümber. Samuti on õpetamisel oluline võimalikult lihtsalt selgitamine, analoogide tekitamine reaalsest elust ning kõikidele küsimustele vastuste leidmine. Õppimisel tuleb lasta eakatel iseseisvalt nutiseadmetega tutvuda ning vajadusel ka enda jaoks märkmeid teha - see kõik toetab julguse ja huvi tekkimist erinevate nutiseadmete kasutamise vastu.