Eakate digipädevus – hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Kuna Eesti eakate osakaal rahvastikus on kasvamas, tuleb tähelepanu pöörata nende
digipädevuse tõstmisele ning selle õpetamiseks sobiva õppemeetodi loomisele.
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, millest sõltub eakate nutitelefonide
kasutamine ning millega eakaid õpetades arvestada. Soovisin teada saada, kuidas saavad eakad
hakkama nutitelefoni kasutamisega – millised on peamised murekohad, hoiakud ja kui suurt
rolli mängib nutitelefon nende igapäevaelus. Eesmärgini jõudmiseks kasutasin eakatele
nutitelefoni õpetamiseks ühise õppimise meetodit, millele eelnes ja järgnes intervjuu. Intervjuu
käigus uurisin eakate hoiakute ning oskuste kujunemist nutitelefonide kasutamisel. Valimi
moodustasid kümme eakat, vanuses 67–81 aastat, kellest pooled olid juba varasemalt
nutitelefoni omanikud. Minu bakalaureusetöö teoreetilise osa peamised seisukohad leidsid
kinnitust empiirilises osas läbi viidud ühise õppimise vaatluse ning intervjuu tulemustele.
Vaatluses osalenud nutitelefoni omavad eakad on küll nutitelefoni funktsionaalsusest ning
erinevatest võimalustest teadlikud, kuid tunnistasid samas, et kasutavad seda peamiselt
helistamiseks ja sõnumite saatmiseks. Kõige enam soovisid eakad õppida saatma e-kirja.
Nutitelefoni kasutamisel oli probleemideks inglise keele oskus, sõnumite kirjutamise tegi
raskeks ekraani tundlikkus, väike kiri ja eakate käeline kohmakus. Samuti pärsib nutitelefonide
kasutust eakate seas selle kõrge hind. Eakad, kes ei pidanud vajalikuks nutitelefoni soetamist,
leidsid, et olemasolevad vahendid (lauatelefon, nuppudega telefon, paberleht) täidavad oma
rolli piisavalt hästi.
Ühise õppimise käigus selgus, et juhul kui noor inimene õpetab eakat, ei pruugi eakas saada aru
kõikidest terminitest ning samuti võib õpetamise tempo olla liiga kiire. Samas on aga noorel
inimesel olemas vajalikud teadmised ja oskused, mistõttu on noore õpetus tulemusrikkam kui
eaka oma. Eakat õpetama hakates on oluline teha selgeks, milline on eaka taust ning kes neid
vajadusel toetab – see kõik on aluseks digipädevuse omandamisel. Nagu töös on välja toodud,
sõltub eakate digipädevus haridusest, töökogemusest, kogemustest, väärtustest,
suhtlusringkonnast ning tervisest. Kõikide aspektide arvestamine annab hea eelduse eakatele
digioskuste õpetamiseks ja digipädevuse omandamiseks.
Töö käigus läbi viidud vaatluste ja intervjuude põhjal võib öelda, et eakad on vaatamata teatud
konservatiivsusele huvitatud nutiseadmete kasutamisest ning soovivad selleks uusi oskusi
omandada.