Eakate digipädevus – hoiakud ja probleemid nutitelefoni kasutamisel

Abstract

Kuna Eesti eakate osakaal rahvastikus on kasvamas, tuleb tähelepanu pöörata nende digipädevuse tõstmisele ning selle õpetamiseks sobiva õppemeetodi loomisele. Minu bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada, millest sõltub eakate nutitelefonide kasutamine ning millega eakaid õpetades arvestada. Soovisin teada saada, kuidas saavad eakad hakkama nutitelefoni kasutamisega – millised on peamised murekohad, hoiakud ja kui suurt rolli mängib nutitelefon nende igapäevaelus. Eesmärgini jõudmiseks kasutasin eakatele nutitelefoni õpetamiseks ühise õppimise meetodit, millele eelnes ja järgnes intervjuu. Intervjuu käigus uurisin eakate hoiakute ning oskuste kujunemist nutitelefonide kasutamisel. Valimi moodustasid kümme eakat, vanuses 67–81 aastat, kellest pooled olid juba varasemalt nutitelefoni omanikud. Minu bakalaureusetöö teoreetilise osa peamised seisukohad leidsid kinnitust empiirilises osas läbi viidud ühise õppimise vaatluse ning intervjuu tulemustele. Vaatluses osalenud nutitelefoni omavad eakad on küll nutitelefoni funktsionaalsusest ning erinevatest võimalustest teadlikud, kuid tunnistasid samas, et kasutavad seda peamiselt helistamiseks ja sõnumite saatmiseks. Kõige enam soovisid eakad õppida saatma e-kirja. Nutitelefoni kasutamisel oli probleemideks inglise keele oskus, sõnumite kirjutamise tegi raskeks ekraani tundlikkus, väike kiri ja eakate käeline kohmakus. Samuti pärsib nutitelefonide kasutust eakate seas selle kõrge hind. Eakad, kes ei pidanud vajalikuks nutitelefoni soetamist, leidsid, et olemasolevad vahendid (lauatelefon, nuppudega telefon, paberleht) täidavad oma rolli piisavalt hästi. Ühise õppimise käigus selgus, et juhul kui noor inimene õpetab eakat, ei pruugi eakas saada aru kõikidest terminitest ning samuti võib õpetamise tempo olla liiga kiire. Samas on aga noorel inimesel olemas vajalikud teadmised ja oskused, mistõttu on noore õpetus tulemusrikkam kui eaka oma. Eakat õpetama hakates on oluline teha selgeks, milline on eaka taust ning kes neid vajadusel toetab – see kõik on aluseks digipädevuse omandamisel. Nagu töös on välja toodud, sõltub eakate digipädevus haridusest, töökogemusest, kogemustest, väärtustest, suhtlusringkonnast ning tervisest. Kõikide aspektide arvestamine annab hea eelduse eakatele digioskuste õpetamiseks ja digipädevuse omandamiseks. Töö käigus läbi viidud vaatluste ja intervjuude põhjal võib öelda, et eakad on vaatamata teatud konservatiivsusele huvitatud nutiseadmete kasutamisest ning soovivad selleks uusi oskusi omandada.