Ühiskonnateaduste instituut
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14983
Sirvi
Sirvi Ühiskonnateaduste instituut Kuupäev järgi
Nüüd näidatakse 1 - 20 1943
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Approaches to Media Semiotics: Journalism in Social Context.(Indiana University Press, 1999) Pärl Lõhmus, Maarja; Tarasti, Eero; Forsell, Paul; Littlefield, RichardKirje Representations of consumer culture in post-soviet Estonia: transformations and tensions(1999) Keller, Margit; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondKirje Kohaliku raadioajakirjaniku rollist Eestis ja Soomes(Tartu Ülikool, 2000) Ojasson, Merike; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKirje Postmodernistlikke ilminguid Eesti teleekraanidel ja televaatamises(Tartu Ülikool, 2000) Ibrus, Indrek; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKirje Turunduskommunikatsiooni roll Eesti Päevalehe tegevuses(2001) Rammo, AlariKirje Sisekommunikatsioon majandusministeeriumis(Tartu Ülikool, 2001) Mälberg, Mari-Liis; Tampere, Kaja, juhendajaKirje Development of Media Research in Estonia.(2001) Vihalemm, PeeterKirje Reklaam kui sotsiokultuuriline kommunikatsioon(Tartu Ülikool, 2002) Karise, Merit; Lõhmus, Maarja, juhendajaKirje Religion enters politics: the process of politicization of religious issues in four post-communist countries : master thesi(Tartu Ülikool, 2002) Kilp, Alar; Mikkel, Evald, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutKirje Kogukonnapõhine sotsiaalturundus teadliku prügikäitumise kujundamisel(Tartu Ülikool, 2002) Kiisel, Maie; Vihalemm, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutBakalaureusetöö “Kogukonnapõhine sotsiaalturundus teadliku prügikäitumise kujundamisel” kinnitab sissejuhatuses püstitatud hüpoteesi prügikäitumise normatiivsusest Eesti tingimustes ja pakub rakenduslikke lahendusi sobivate kommunikatsioonisõnumite kasutamiseks kogukonnapõhise prügikäitumise arendamisel. Töö laiem eesmärk oli kogukondliku ühistegevuse potentsiaali leidmine, prügisorteerimislike motivaatorite kaardistamine ja nende kahe valdkonna võimaliku efektiivse ühendamise võimalikkuse analüüsimine sotsiaalturunduslikest vaatepunktidest lähtuvalt. Oluliste tingimustena tuleb nimetada nii Eesti kogukondlike sidemete kui ka prügisorteerimise traditsioonide suhtelist nõrkust. Bakalaureusetöö analüüs põhineb Tartu korteriühistutega seotud inimestega läbiviidud süvaintervjuudel ja nende analüüsil; oluliselt toetutakse ka kvantitatiivsetele uuringutele ja meediatekstide analüüsile. Eelnevate uuringute põhjal püstitatud kommunikatiivsetele eesmärkidele pakutakse lahendusi neljandas peatükis. Teises peatükis esitatud uurimisküsimusi järgides võib analüüsitulemused esitada kokkuvõtlikult järgmiselt: • Korteriühistu toimib kogukondlikult ja kannab kõiki selle tunnuseid. Eesti tingimustes võib ühistukesksete kogukondlike nõrkustena nimetada vähest indiviidi initsiatiivi ja vastutust ning soovimatust võtta kohustust ühise heaolu nimel. • Ühistu liikmed seonduvad kogukonnaks võrdluses teiste kogukondadega, keda tajutakse peamiselt teadvustamatult. Kogukondade väärtuste vahel on konkurents, kuid barjääride ja hüvede sobiva kombinatsiooni puhul võidakse laiendada kogukonna mõttelisi piire, mis on oluline aspekt difusiooni juhtimisel. • Korteriühistut juhib peamiselt formaalne aktiiv, kellele võib oponeerida destruktiivne mitteformaalne aktiiv, vahel on kogukonnas ka altruistlik vabatahtlik tuumik. Aktiivselt kogukonna heaks töötavate indiviidide suhe 115 passiivsetesse on väga väike. Muutusi kommunikeerib peamiselt formaalne aktiiv, kes on passiivsete suhetega ühistus süüdlase rollis. Muutusi on kergem läbi viia omavahel tihedalt suhtlevas ühistus, kus domineerib usaldus ja konstruktiivsus. • Reeglina alahindavad korteriühistute liikmed omavahelist suhtlemist ja teadmisi kaaselanikest. Omavahel suhtlevad nii vene- kui eestikeelne elanikkond, esineb personaalseid sidemeid ja innovatiivseid tuumikuid. Omavahelised suhted põhinevad peamiselt mitteformaalsetel alustel. Ühine suhtevõrgustik aitab kaasa koostöö tekkele, passiivse elanikkonna kaasamisel on oluline esimese positiivse kogemuse loomine ja personaalne isikustatud pöördumine. • Aktiivsust ja passiivsust ühise heaolu nimel mõjutavad paljud aspektid, mis põhinevad eelkõige indiviidi isiklikel omadustel, ja mis realiseeruvad kogukonna võimalustest ja tingimustest lähtuvalt. • Ühistu liikmed tajuvad prügiga seotud probleeme suhteliselt ühtemoodi ja lokaalselt, see annab võimaluse kogukondliku sotsiaalturundusliku lähenemise kasutamiseks. Ühiselt tajutavate probleemide lahenduste realiseerimine leiab suuremat toetust. • Prügiline käitumine on normatiivne, seega saab käitumise muutust kommunikeerida läbi oluliste teiste taju ja utilitaarsete aspektide, mis on ka peamised prügimaja ehitamisega seonduvad argumendid. Siiski on pikema perspektiivi nimel oluline kasutada keskkonnasõbralikkuse sõnumit, et luua eetiline käitumise kinnistamist soodustav motiiv. • Prügi sorteerimise arendamine kogukonna tasandil on võimalus arendada ka kogukondlikke suhteid ja indiviidi initsiatiivi. Prügiga seotud probleemide kommunikeerimine kogukonnatasandil aitab indiviidil end teadvustada prügi tekke allikana. Kogukondliku prügisorteerimise arendamisel ületatud barjäärid aitavad lihtsustada ka juba järgnevate programmiliste ülesannete delegeerimist ja läbiviimist. Töö autor peab kogukonnapõhise käitumise arendamist vajalikuks ja efektiivseks nii mitmete ühiskondlike struktuuride integreerimise kui ka võimusuhete ümberkujundamise perspektiivis.Kirje Organisatsioonisisene kommunikatsioon ja töörahulolu (Ehitusmaailma näitel)(2002) Ratassepp, KatreKirje Valimisreklaami muutumine televisioonis 1992-2002(Tartu Ülikool, 2003) Tigasson, Külli-Riin; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond; Tartu Ülikool. SotsiaalteaduskondKirje Moebrändi olemus ja loomine: Montoni sünd(2003) Väljaots, UrmasKirje A Landscape After the Storm: Development of the Estonian Media in the 1990s.(Hampton Press, 2003) Lauk, Epp; Harro, Halliki; Paletz, David L.; Jakubowicz, KarolKirje Understanding/Misunderstanding of the Public Text.(The International Semiotics Institute, 2003) Lõhmus, Maarja; Tarasti, Eero; Littlefield, Richard; Forsell, PaulKirje Politsei altkäemaksujuhtumite konstrueerimine Eesti trükimeedias 2000-2003(Tartu Ülikool, 2003) Leib, Ilona; Harro-Loit, Halliki, juhendajaKirje Online uudised Eesti ajalehtedes(2003) Tähismaa, InnoKirje Usaldus kui organisatsiooni tegevuskapital Eesti Kultuurkapitali näitel(Tartu Ülikool, 2003) Allikmäe, Kadri; Lauristin, Marju, juhendajaKirje Return to the `Consuming West': Young People's Perceptions about the Consumerization of Estonia.(Sage Publications, 2003) Keller, Margit; Vihalemm, TriinKirje Tasuta lehe kontseptsioon ja ärimudel. Tasuta lehe ärimudeli toimimine Eestis(Tartu Ülikool, 2003) Nuust, Vallo; Harro, Halliki, juhendaja