Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24341
Sirvi
Sirvi Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology Autor "Adov, Liina, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Õpetajate läbipõlemine, emotsionaalne heaolu ning toimetulekustiilid erikoolide ja üldhariduskoolide võrdluses(Tartu Ülikool, 2018) Eldermann, Maria; Schults, Astra, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida erikoolides töötavate õpetajate läbipõlemise taset, emotsionaalset heaolu ning kasutatavaid toimetulekustiile. Valim koosnes 104 eri- ja tavakooli õpetajast, kes olid omavahel sobitatud kooli tüübi ja tööstaaži alusel. Tulemused viitasid sellele, et kolmandikul õpetajatest oli üldpopulatsiooni normist kõrgem depressiooni ja ärevuse tase. Eri- ja tavakooli õpetajate tulemusi võrreldes ei ilmnenud statistiliselt olulisi erinevusi läbipõlemise ja heaolu tasemetes. Enamik õpetajatest eelistas kasutada lähenevaid toimetulekustrateegiaid. Käesoleva töö tulemused võivad olla seotud kaasava hariduse rakendamisega Eesti üldhariduskoolides.Kirje Õpetajate vaimse tervise ennustamine tajutud stressi ja sellega toimetuleku ning kovisioonis osalemise kaudu(Tartu Ülikool, 2017) Peitel, Triin; Adov, Liina, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva magistritöö põhieesmärgiks oli uurida, kas õpetaja vaimset tervist saab ennustada läbi tajutud stressi, sellega toimetuleku ja kovisioonis osalemise, lähtudes seejuures transaktsionaalse stressi teooriast. Õpetaja vaimse tervise indikaatoritena kasutati emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) meeleolu ja ärevuse alaskaalasid; tajutud stressi ja sellega toimetulekut hinnati tajutud stressi skaalaga (Perceived Stress Scale, PSS). Magistritöö vahe-eesmärgina uuriti tajutud stressi skaala faktorstruktuuri kinnitava faktoranalüüsi abil. Valimi moodustanud 329 õpetaja hulgas olid esindatud kõik maakonnad ning erinevad kooliastmed ja -tüübid. Tulemused näitasid, et tajutud stressi skaala kirjeldamiseks sobis kahefaktoriline struktuur. Need kaks faktorit peegeldavad tajutud stressi ja tajutud stressiga toimetulekut. Tulemuste kohaselt ennustas formaalses kovisioonis osalemine läbi tajutud stressiga toimetuleku ja tajutud stressi õpetaja vaimse tervise probleemide kogemise sagedust. Formaalses kovisioonis osalemine ennustas suuremat tajutud toimetulekut, mis omakorda ennustas negatiivselt tajutud stressi. Tajutud stress ennustas positiivselt tõenäosust vaimse tervise probleemidele viitavate sümptomite kogemiseks. Töös on välja toodud peamised järeldused, antud uuringu piirangud ning soovitused edasiseks uurimustööks.