Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistritööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/72620

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Eesti ja vene kodukeelega ajateenijate isamaaliste hoiakute võrdlus ning muutused ajateenistuses. Ülevaade ajateenijate kompleksuuringust aastatel 2019-2024
(Tartu Ülikool, 2025) Kartau, Hanna Kerstina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti mittetulundusühingute profiil ja selle muutus 5 aasta jooksul
(Tartu Ülikool, 2025) Mäll, Katariina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti mittetulundusühingute profiili ja selle viie aasta muutuse kaardistuse eesmärk on selgitada välja, kuivõrd palju saab kasuta kättesaadavaid avaandmeid, et mõista mittetulundusühingute arvu, tegevus- ja finantsnäitajaid ning MTÜ-de profiili Eesti majanduses. Mittetulundusühingud mängivad olulist rolli Eesti ühiskonnas, pakkudes erinevaid teenuseid ja väljendades eri huvigruppe. Seega on nende majandusliku ja organisatsioonilise profiili tundmine oluline nii poliitika kujundajatele kui ka ühiskonna mesotasandi mõtestamiseks üldiselt. Töös kasutati hierarhilist klasteranalüüsi, mille abil selgitati välja MTÜ-de eristuvad profiilid majandusnäitajate, organisatsiooni vanuse, töötajate arvu, maakonna ja tegevusala lõikes. Analüüsi tulemused näitavad, et MTÜ-d asetsevad regionaalselt suuremates maakondades, kuid ühed aktiivsemad MTÜ-de moodustajad tuhande elaniku kohta on Eesti saared. MTÜ-d jagunevad 750 erineva tegevusala vahel ja kõige enam on valitud tegevusala koodiks spordiklubide tegevus ja piirkondliku elu edendamine. Võrreldes 2019. aastaga on 2023. aastaks MTÜ-de keskmine vanus tõusnud ühe aasta võrra. Viie aasta lõikes on suurenenud annetuste ja muude tulude osakaal kogutulust. Valdavalt töötab MTÜ-des 0-1 inimest. Eesti MTÜ-de arengut iseloomustab mõõdukas majandusnäitajate kasv ja väike, kuid stabiilne töötajate arv ning organisatsioonide püsivus. Töö käigus ilmnesid mitmed piirangud avaandmete kasutamisel. Esiteks puudub Äriregistri avaandmetes informatsioon liikmete arvu kohta, kuigi see on kajastatud majandusaasta aruannete PDF-versioonides. Teiseks pole kajastatud ega kaardistatud vabatahtlike arvu ning tegevust MTÜ-des. Kolmandaks ei ole avaandmetes eristatud toetusi ja annetuste allikaid, mis raskendab sügavamat analüüsi selle kohta, kui suur osa ressursse pärineb riigilt, erasektorilt ja/või üksikisikutelt. Selliste andmete olemasolu võimaldaks täpsemalt hinnata MTÜ-de sõltuvust ja seost riikliku ning erasektori toetusega ning seejärel sobitada tulemusi paremini valitsuse ja turu ebaõnnestumise ning vastastikuse sõltuvuse teooriatega. Tulevikus oleks oluline uurida mittetulundussektorit laiemalt ja parandada riikliku statistika võimalusi. Näiteks soovitab autor uurida lähemalt MTÜ-de toetuste ja rahastuse struktuuri, sest see võimaldaks paremini mõista nende rolli nii avalikus kui ka erasektoris ning testida vastastikuse sõltuvuse teooriat. Magistritöö andis olulise panuse Äriregistri avaandmete kasutusvõimaluste rakendamisele ning laiemalt mittetulundusühingute majandus-statistiliste näitajate mõistmisel.
Hooletu vastamise tuvastamine militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete alusel
(Tartu Ülikool, 2025) Lina, Elen; Kasearu, Kairi, juhendaja; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, mil määral esineb militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmetes hooletut vastamist ning millised tegurid on hooletu vastamisega seotud. Seni puudus teadmine, kui levinud on riigikaitselise inimvara kompleksuuringus hooletu vastamine ning kuidas erinevad struktureeritud tingimustes koos vastanud rühmad oma vastamiskäitumise poolest. Magistritöös analüüsiti militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete kvaliteeti läbi hooletu vastamise esinemise ajateenijate seas. Uurimistöö teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs riigikaitselise inimvara kompleksuuringu kolme aasta (2022–2024) andmete põhjal. Analüüs tugines kahele vastamiskäitumist mõõtvale näitajale – vastamisajale ja järjestikuste samade vastuste jadale ehk joonvastamisele. Nende kahe näitaja põhjal loodi indikaatortunnused, mis olid aluseks kuuekategoriaalse vastajatüpaaži koostamisel. Loodud tüpaaži alusel liigitati ligikaudu 3% riigikaitselise inimvara kompleksuuringu vastajatest hooletuteks vastajateks. Vaadeldes ajateenijate sotsiaal-demograafilise tausta seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, selgus analüüsist, et hooletud vastajad olid sagedamini vanemad kui 19-aastased, põhiharidusega või kõrgema haridustasemega, vene- või muukeelsed ja põhikutse ajateenijad. Uurides ajateenijate teenistusse tuleku meelsuse seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, tuli esile, et ajateenijad, kes tulid teenistusse vastumeelselt või oleksid võimalusel teenistusest loobunud, olid oma vastuseid andes hoolikamad kui need ajateenijad, kes tulid teenistusse heal meelel või kohusetundest. Struktureeritud tingimustes koos küsimustikku täitnud rühmade vastamiskäitumised erinesid tulenevalt sellest, millal oma rühmas küsimustikku täitma asuti ning kui suur oli koos küsimustikku täitnud ajateenijate rühm. Selgus, et rühmasiseselt teistest hiljem küsimustiku täitmisega alustanud ajateenijad kaldusid enam kiirustama. Kahe aastakäigu puhul nähtus, et suuremates rühmades (30–59 ja 60+ ajateenijat) kiirustati enam kui väikses rühmas (kuni 29 koos vastavat ajateenijat). Tulemused viitavad, et küsitlustingimuste parendamisega on võimalik vastamiskäitumist toetada. Lisaks tuvastati selgelt eristuvad rühmad, kus esines enam kas kiirustamist, viivitamist ja/või joonvastamist. Ilmnesid suundumused, mis viitavad, et rühmapõhised erinevused võivad olla seotud pigem individuaalsete taustateguritega kui vastamiskeskkonnaga. Töö annab olulise esmase ülevaate vastamiskäitumise mustritest militaarvaldkonna struktureeritud kontekstis ning loob aluse edasiseks andmekvaliteedi uurimiseks. Loodud vastajatüüpide klassifikatsioon, mis põhineb mitme indikaatori kombinatsioonil, võimaldab paremini mõista hooletu vastamise ulatust ja iseloomu. Tegemist on esimese tööga, mis keskendub hooletu vastamise tuvastamisele riigikaitselise inimvara kompleksuuringus. Töö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit küsitluse disaini täiustamiseks, edasiste andmekogumiste planeerimiseks ning kasutatud metoodika edasiseks arendamiseks.
Meesajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2025) Tulk, Marii-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Programmi hindamise võimalused: KLAPP
(Tartu Ülikool, 2022) Tagamets, Eda; Kasearu, Kairi, juhendaja; Lamesoo, Katri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Õpilaste heaolu on haridussüsteemides järjest suurema tähelepanu all ning otsitakse võimalusi selle suurendamiseks. Ideaalmaailmas tuvastataks esmalt probleem, nt „teises ja kolmandas kooliastmes on õpilaste vahel palju konflikte ja vähe koostööd ning see vähendab vaimset heaolu ja halvendab õpitulemusi“. Järgmiseks püütaks leida selle probleemi põhjusi, sh juurpõhjusi, nt „koolid ei paku õpilastele piisavalt nende arenguvajadusi arvestavaid võimalusi oma autonoomia, seotuse ja kompetentsuse tunde kogemiseks“. Järgmiseks kavandataks sekkumisi selle probleemi leevendamiseks, nt „koolitus õpetajatele õppija toimevõimet toetava õpikeskkonna kujundamiseks“ või „kolmepäevane metsamatk õpilastele, et nad saaksid tegutseda väljaspool kooli rollimustreid“ või ka hoopis midagi muud. Siis toimuksid katseprojektid ja nende hindamise põhjal otsustataks sekkumist rakendada, muuta või sellest loobuda. Reaalmaailmas võivad aga sekkumised välja kasvada õhinapõhistest algatustest ilma tugeva teoreetilise ja metoodilise aluseta. Üks võimalus oleks selliseid algatusi ignoreerida, teine oleks pakkuda motiveeritud eestvedajatele suuniseid, kuidas muuta oma tegevus süsteemsemaks ning näidata, et sellel on sihtrühmale soovitud mõju. Käesolevas töös on otsitud vastust küsimusele, missugused on seiklusprogrammi KLAPP mõju hindamise võimalused. Esmalt on antud ülevaade teemakohasest kirjandusest, sh käitumisele suunatud sekkumiste senisest hindamisest Eestis. Esile on toodud võimalikud probleemkohad ja piirangud, millega programmi hindamisel arvestada tuleks. On kaalutud erinevate sekundaarandmete kasutusvõimalusi ning leitud, et praegu olemas olevad andmestikud senisel kujul ei paku selleks piisavalt võimalusi. Enim potentsiaali oleks riikliku üldhariduskooli rahuloluküsitluse andmestikul, kui küsimustik sisaldaks ka küsimust vastaja klassi kohta ning seda viidaks läbi kas igal aastal või vähemalt lisataks 6. klassi küsitlus. Varasema uuringu leidude põhjal on konstrueeritud KLAPPi programmiteooria ning sõnastatud tulemusnäitajad, mille põhjal selle mõju hinnata. Hindamiseks on koostatud eksperimentaalse hindamise plaan: sobitatud paaride meetodil loodud ootelehe-kontrollrühmaga eksperiment eel- ja järelmõõtmisega. Kontrollrühmaga eksperiment võiks anda programmi loojatele ja rakendajatele enim kindlust, kas sellel on sihtrühmale soovitud mõju. Hindamine on teooriapõhine, st arvestab mõju tekkimise põhjuslikku mehhanismi, kuna see võib anda nii sekkumise rakendajatele kui teistele sekkumiste kavandajatele rohkem ja rikkamat teavet, tegemata eksperimenti ennast märkimisväärselt keerukamaks või kulukamaks. KLAPPi mõju hindamine praktikas seisab alles ees; loodetavasti leiavad programmi autorid selleks ressursse. Käesolev töö pakub suuniseid, mida hindamist kavandades aluseks võtta ning millest võib kasu olla ka uute käitumuslike sekkumiste algatajatele.
Tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamise struktuursed ja organisatsioonikultuurilised tegurid
(Tartu Ülikool, 2025) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on Kaitseväe kui organisatsiooni eripärast tulenevad struktuursed ja kultuurilised tegurid seotud tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamisega. Selle jaoks analüüsiti organisatsioonikultuurilisi koondtunnuseid, nende seoseid töö- ja eraeluga ning nende erinevusi struktuursete tegurite lõikes. Empiirilise analüüsi aluseks olid tegevväelaste vastused 2024. aasta uuringust “Inimvara säilitamine kaitsejõududes”. Andmeanalüüsiks kasutati kirjeldavat statistikat, klasteranalüüsi, dispersioonanalüüsi ning regressioonanalüüsi. Tulemustest selgus, et tegevväelased hindavad mõõdukalt või kõrgemalt organisatsioonilist sobivust ehk väärtuselist kooskõla Kaitseväega, tööalast sobivust, tööga rahulolu, organisatsioonilist pühendumust ja rahulolu vahetu ülemaga. Madalama hinnanguga on organisatsiooni poolne üldine toetus ning eriti toetus töö- ja eraelu ühitamisele. Kõrged näitajad ilmnesid ka läbipõlemise ja tööpingelisuse puhul, mis viitavad negatiivsetele töökoormust ja stressi peegeldavatele teguritele. Töö- ja eraelu tasakaalu hinnati mõõdukaks. Regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et töö- ja eraelu tasakaalul on kõige tugevam negatiivne seos läbipõlemise ja töö pingelisusega. Positiivne seos on tööga rahulolu, organisatsiooni toe ja töö sobivusega. Samuti on töö- ja eraelu tasakaalul seos abielustaatusega, laste olemasolu ning Kaitseväe üksusega. Viimast kinnitas ka klasteranalüüs, millest selgusid neli erinevad klastrit, mis kõik erinevad üksteisest organisatsioonikultuurilistele teguritele antud keskmiste hinnangute poolest. Taolised subkultuurid ilmnesid ka auastmete ja teenistusstaaži lõikes. Analüüsitavas andmestikus oli väga madal naiste osakaal, mistõttu nad analüüsist välja jäeti. Arvestades aga, et perekondlik rollikonflikt on sageli just naiste puhul teravam ning naiste huvi ajateenistuse vastu kasvab, oleks vajalik tulevikus antud teemat edasi käsitleda soospetsiifiliselt. Samuti on huvitav teema edasiarendus antud töös käsitletud tegurite vastastikune seos struktuurvõrrandite abil, näiteks kuidas mõjutab töö- ja eraelu tasakaal läbipõlemist või milline on seos organisatsioonilisel pühendumusel teiste teguritega.
Vahend (esindus)demokraatia tugevdamiseks? – avalik-arutlevate institutsioonide potentsiaalist Arvamusfestivali näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Kutti, Annika; Kasearu, Kairi, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Sirvi

Sirvi Ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi magistritööd Autor "Kasearu, Kairi, juhendaja" järgi