Keskkonnatehnoloogia õppekava bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30346
Sirvi
Sirvi Keskkonnatehnoloogia õppekava bakalaureusetööd – Bachelor's theses Autor "Jakobson, Erko, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje NCEP-CFSR järelanalüüsimudeli kiirgusparameetrite valideerimine Tõravere mõõtmisandmetega(Tartu Ülikool, 2016) Velt, Annika; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesolevas töös uuriti NCEP-CFSR järelanalüüsi mudeli poolt arvutatud väärtuste vastavust Tõraveres mõõdetud väärtustele. Selgus, et mudel alahindab enamuse ajast nii atmosfääri ja maapinna pikalainelise kiirguse kui ka maapinna temperatuuri väärtusi. Temperatuuri alahindamine on suurim suvel ning kevadel keskpäeval. Kuna maapinna pikalaineline kiirgus on suuresti sõltuv maapinna temperatuurist, siis hindab mudel ka seda alla kõige rohkem just kevadel ning suvel. See tulemus viitab, et mudel alahindab Päikese maapinna soojendamise võimet. Atmosfääri pikalainelise kiirguse puhul on suhtelised vead suuremad just jahedamatel kuudel. Miinuskraadide juures on näha trend, et mida madalam on temperatuur, seda suurem on suurte suhteliste vigade tekkimise tõenäosus. Lisaks on aastal 2011 näha hüppelist kõrvalekallete ja vigade suurenemist. Põhjuseks võib olla mudeli projektipõhise töö lõppemine, peale mida arvatavasti muudeti mõningaid mudeli parameetreid. Põhiliseks kõrvalekallete põhjuseks on ilmselt asjaolu, et mudeli parameetrite määramisel on kasutatud soojemate alade jaoks loodud algoritme, mis Eesti ilmastikuoludele ei vasta. Seega peab mudelit Eesti kliimas kasutades arvestama tekkivate suuremate kõrvalekalletega talvel madalamatel temperatuuridel ning suvel, kui päikesekiirgust on palju.Kirje Peipsi järve vetikaõitsenguid esilekutsuvate ja pärssivate parameetrite uuring kaugseire abil(Tartu Ülikool, 2024) Segerkrantz, Max Sebastian; Alikas, Krista, juhendaja; Rahn, Ian-Andreas, juhendaja; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Peipsi järve ja selle kolme alajärve: Peipsi Suurjärve, Lämmijärve ja Pihkva järve vetikaõitsenguid kaugseire abil, ja selgitada välja, kas vetikaõitsengute ja ilma- ning veeparameetrite vahel on seosed, mis aitaksid meil põhjendada vetikaõitsengute dünaamikat. Uuring teostati Lakes_cci (Climate Change Initiative – Kliima muutuste initsiatiiv) andmestiku ja ERA5 atmosfääri järelanalüüsi abiga. Uuringu tulemused näitasid, et kõigis kolmes järve osas mõjutavad klorofüll-a kontsentratsiooni nii veetaseme kõrgus kui ka veepinna temperatuur. Erinevalt Suurjärvest, olid nii Lämmi- kui ka Pihkva järves positiivsed korrelatsioonid 2 meetri kõrguselt mõõdetud õhutemperatuuri ja klorofüll-a kontsentratsiooni vahel. Tulemused ei näidanud veenvat tõendusmaterjali tuulevaikse ilma otsese positiivse mõju kohta vetikaõitsengutele ning ei leitud ka otsest seost klorofüll-a kontsentratsiooni ja sademete hulga vahel. Tuulekiirus oli mõõdetud 10 meetri kõrguselt.