VKRK magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/34630

Browse

Browsing VKRK magistritööd – Master's theses by Author "Jõgi, Jane"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 1 of 1
  • Thumbnail Image
    Item
    Tülltikandi tehnika, areng ning iseärasused Eestis
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Jõgi, Jane; Matsin, Ave, juhendaja; Pink, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
    Käesolev uurimus - „Tülltikandi tehnika, areng ning iseärasused Eestis“ keskendub tüllile tikkimise tehnikatele Eestis. Siinsed tülltikandid on tikitud käsitsi masinkootud tüllvõrgule ja pärinevad peamiselt ajavahemikust 19. sajandi I poolest – 20. sajandi I pooleni. Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada Eestis kasutusel olnud tülltikandi tehnikate ajalist kuuluvust määratlevad tunnused - tikkimiseks kasutatud materjal, pistetüübid ja kasutatud mustrimotiivid. Kõike arvesse võttes on tikanditehnikaid võimalik kirjeldada ja liigitada. Vastavalt eesmärgile analüüsisin tülltikandiga kaunistatud muuseumiesemeid, kirjeldasin tehnikad ning nende tehnikate seoseid teatud ajaperioodil levinud rõivaesemetega. Varasemaid tikitud esemeid võime vaadelda kui rahvarõivaesemeid (tanud ja ülepearätid), hiljem aga lähtuti esemete materjali, lõike ja tikkimismustri valikul rahvusvaheliselt levinud moesuundadest mis levisid linnamoelise riietuse kasutusele tulekuga. Uuringu põhjal võib eristada Eestis kuut tüllile tikkimise tehnikat, mis erinevad üksteisest pistetüübi või materjalivaliku poolest. Kahe tehnika puhul saame rääkida paikkondlikust tehnoloogilisest pärandoskusest - need on eelpistes tülltikand, millega on kaunistatud tülltanusid ja tanuäärepitse, ning villane eelpistetikand, mida on tikitud peamiselt ülepearätikutele. Need tüllile tikkimise tehnikad toetuvad varasemale kohalikule tikkimiskogemusele ning nende tikkimismustritena on kasutatud siinsele rahvuslikule tikandile iseloomulikke motiive. Toetudes muuseumiesemete vaatlusele ja kirjalikele allikatele määratlesin täpsemalt tunnused ja valmistusviiside eripärad, mille poolest erinevad Eesti tülltikandid mujal maailmas leiduvatest, rekonstrueerisin Eestis tuntud tülltehnikate kunagised valmistusviisid ning katsetasin neid tööproovide valmistamisel. Tööproovide valmistamisel oli eesmärk taastada töö käik, pidades silmas vajadust kasutada tikandit tänapäeval kas rahvariideeseme või ajastukostüümi kaunistamisel.