LTMS magistritööd -- Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/50402

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Matemaatika õppimisel esineva proaktiivse käitumise seos matemaatika õpetamise ja matemaatikatesti tulemusega
(Tartu Ülikool, 2025) Tõniste, Irmeli; Täht, Karin, juhendaja; Aaviste, Getriin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Matemaatika õppimisel esineva proaktiivse käitumise seos matemaatika õpetamise ja matemaatikatesti tulemusega Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas on matemaatika õppimisel esineva õpilase proaktiivse käitumise erinevad aspektid omavahel seotud ning milline on nende seos matemaatikatesti tulemusega. Samuti oli eesmärk kirjeldada, kuidas on õpilase proaktiivne käitumine seotud matemaatikaõpetaja käitumise ja õpilase matemaatikaärevusega. Töös kasutati PISA 2022 Eesti õpilaste (n = 6392) matemaatikatesti tulemusi ning taustaküsimustiku järgmisi näitajaid: proaktiivne käitumine matemaatika õppimisel, õpetajapoolne aktiveerimine, matemaatikaõpetaja toetus, matemaatikaõppe kvaliteet ja matemaatikaärevus. Taustaküsimustiku andmed põhinevad õpilaste eneseraporteeritud vastustel, seega kajastavad tulemused seda, kuidas õpilased ise neid aspekte tajuvad. Töös viidi läbi t-testid sugudevaheliste erinevuste leidmiseks ning korrelatsioon- ja regressioonanalüüs muutujate vaheliste seoste leidmiseks. Andmeanalüüsist selgus, et õpilase proaktiivse käitumise erinevatest aspektidest korreleerub kõige rohkem teiste aspektidega matemaatikaõpetaja tähelepanelik kuulamine. Matemaatikatesti tulemusega on kõige tugevamalt seotud see, kui õpilane alustab ülesannete lahendamist kohe, kuulab tähelepanelikult õpetajat ning pingutab. Proaktiivne käitumine on positiivselt seotud nii matemaatikaõppe kvaliteedi, matemaatikaõpetaja toetuse kui ka õpetajapoolse aktiveerimisega ning negatiivselt seotud matemaatikaärevusega. Soolistest erinevustest tuli välja, et tüdrukud hindasid oma proaktiivset käitumist keskmiselt kõrgemaks kui poisid ning samuti tajuvad tüdrukud rohkem matemaatikaärevust. Regressioonanalüüsist selgus, et õpilase proaktiivset käitumist on võimalik ennustada matemaatikaärevuse, matemaatikaõpetaja toetuse, matemaatikaõppe kvaliteedi, õpetajapoolse aktiveerimise ja matemaatikatesti tulemuse põhjal. Regressioonanalüüsimudel on statistiliselt oluline ning näitab, et mudel kirjeldab ära 18% õpilase proaktiivse käitumise varieeruvusest. Kõige tugevamad positiivsed ennustajad olid õpetajapoolne aktiveerimine ja matemaatikaõppe kvaliteet ning ainuke negatiivne ja kõige nõrgem ennustaja oli matemaatikaärevus.
Matemaatikatundides esinevad negatiivsed emotsioonid ja nende leevendamise võimalused matemaatikaõpetajate hinnangul
(Tartu Ülikool, 2024-06) Sarap, Krislin; Aaviste, Getriin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Õpetajatel on oluline jälgida õpilaste negatiivseid emotsioone matemaatikas, sest need võivad mõjutada õppijate enesehinnangut, õpitulemusi ja tulevikuplaane. Pidev negatiivsete emotsioonide kogemine matemaatikatunnis võib olla põhjuseks, miks õpilased võivad edaspidi vältida matemaatikast sõltuvaid haridusteid või karjäärivõimalusi. Magistritöö eesmärk on välja selgitada III kooliastme ja gümnaasiumi õpilaste negatiivsed emotsioonid matemaatikatunnis ja nende leevendusviisid matemaatikaõpetajate hinnangul. Uuringus osales kümme matemaatikaõpetajat üle Eesti. Andmed koguti fookusgrupi intervjuudega Zoomi vahendusel. Tulemustest selgus, et negatiivsetest emotsioonidest on õpetajad enim tajunud õpilastel hirmu, kurbust, pingetunnet ja ärevust. Matemaatikatundides saab negatiivseid emotsioone vähendada nii tunnisiseste (tagasisidestamine, ülesannete diferentseerimine, ülesannete eluliste olukordadega sidumine, rühmatööd) kui ka tunniväliste võtetega (temporühmade moodustamine, toimiva tugisüsteemi loomine).
Õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste näitajate seosed matemaatikatesti tulemustega PISA 2022 Eesti andmete näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Kuus, Erki; Täht, Karin, juhendaja; Aaviste, Getriin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesolev magistritöö uurib Eesti 15–16-aastaste õpilaste sotsiaal-emotsionaalsete oskuste ja sotsiaalmajandusliku tausta seoseid matemaatikatesti tulemustega, tuginedes PISA 2022 andmestikule. Analüüs hõlmas 6392 õpilase matemaatikatesti tulemusi ja taustaküsimustike vastuseid. Töös kasutati matemaatikatesti tulemust ning taustaküsimustiku järgmisi indekseid: sotsiaalmajanduslik taust, püsivus, emotsionaalne kontroll, enesekindlus, koostöö, pingutus ja järjepidevus, stressitaluvus, uudishimu ning empaatia. Analüüsi käigus viidi läbi muutujate kirjeldav statistika, korrelatsioonianalüüs, usaldusväärsuse hindamine (Cronbachi alfa abil) ning mitmene lineaarne regressioonanalüüs. Tulemused näitasid, et kõrgem sotsiaalmajanduslik taust ja sotsiaal-emotsionaalsetest oskustest eelkõige uudishimu, pingutus ja järjepidevus, püsivus ja emotsionaalne kontroll on positiivselt seotud õpilaste matemaatikatesti tulemustega. Samuti ilmnesid soolised erinevused, kus poisid saavutasid keskmiselt kõrgemaid tulemusi. Töö toob esile vajaduse pöörata hariduspoliitikas ja koolipraktikas senisest rohkem tähelepanu sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisele, eriti madalama sotsiaalmajandusliku taustaga õpilaste seas.

Sirvi

Sirvi LTMS magistritööd -- Master's theses Autor "Aaviste, Getriin, juhendaja" järgi