Sirvi Autor "Altnurme, Lea, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

Eesti alternatiivmeditsiinidiskursuse iseloomujoonte kirjeldamine tervendajadiskursuse analüüsi põhjal
(Tartu Ülikool, 2021) Kriit, Urmas; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik aastatel 1991–2015 – muutused, identiteet ja teoloogilised hoiakud
(2024-10-22) Pekko, Indrek; Altnurme, Lea, juhendaja; Rohtmets, Priit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti on tuntud kui üks kõige sekulaarsemaid ehk ilmalikumaid riike Euroopas. See tähendab, et organiseeritud religioonil – eelkõige just kristlusel – on inimeste elus väike roll. Eri kirikutesse ja konfessioonidesse kuulub hinnanguliselt umbes neljandik Eesti elanikkonnast, aktiivsete kirikuskäijate arv on veelgi väiksem. Teisalt ei saa Eesti elanikke pidada sugugi vähereligioosseteks, kes usuküsimuste vastu üldse huvi ei tunne. Eestlaste religioossus väljendub lihtsalt erinevates vormides väljaspool institutsionaalse religiooni piire. Milline on olnud sellistes muutustes kirikute positsioon? Kuidas on kirikud tulnud toime liikmeskonna kahanemise ja inimeste religioossuse teisenemisega? Millised on olnud sellega seoses teoloogiliste rõhuasetuste muutused vaimulike seas ja millised teoloogilised suundumused on kõige enam esile pääsenud ja kiriku arengut mõjutanud? Käesolev doktoritöö uurib Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut (EELK) aastatel 1991–2015. Käsitletakse muutusi liikmeskonna ja vaimulike seas, aga samuti luterlikku identiteeti, erinevaid vagaduslaade, kirikumudeleid ning EELK vahekorda ühiskonna ja riigiga. Kuigi kirikute liikmeskond kahaneb kõikjal Euroopas, sest inimeste religioossus ei vaja tänapäeval enam kiriklikku määratlemist, on kristlikud väärtused ja traditsioonid siiski veel olulised, ning seetõttu on nendega seonduv konservatiivsus kirikutele abiks liikmeskonna kahanemisega seotud muutustega toime tulemisel. Nõnda on ka EELK hakanud tugevamalt toetama konservatiivseid ja traditsioonilisi väärtusi ühiskonnas. Teoloogilistest vagaduslaadidest on kiriku juhtimises enam esile pääsenud kõrgkiriklik suund, mis lisaks jumalateenistuse korra uuendamisele on oluliseks pidanud kirikliku struktuuri ümberkorraldamist ja vaimuliku autoriteedi tõstmist. EELK ühiskondlik tähtsus ja roll on tänaseks päevaks marginaliseerunud: see ei ole enam normiks, vaid alternatiiviks. Senisest vabast rahvakirikust on saanud üks kirik teiste seas, mis ühiskonna eri osapoolte ühendamise ja lepitamise asemel on valinud konservatiivsete väärtuste esindamise tee. See on aga omakorda kaasa toonud suurema vastuolu ja vastandumise sekulariseerunud ühiskonnaga.
Ekraanireligioon: populaarsete filmide ja telesarjade mõju Eesti noorte uskumustele
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kahro, Marek; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Praktilise teoloogia õppetool; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Popkultuuri erinevatest kihtidest ainest ammutav massimeedia on kujunenud üheks olulisemaks jõuks, mis noorte teadmisi, maitset, käitumislaadi ja maailmavaadet mõjutab. Eesti noorte religioossed tõekspidamised on väga mitmekesised, kohati ka ebaselged ja täis vastuolusid, sest enamikel noortel ei ole kristlusega sügavamat sidet ning enamasti puudub ka oskus ja huvi usuteemadel rääkida. Suur osa usualasest teabest hangitakse iseseisvalt erinevatest meediakanalitest. Käesolevas töös võtsin vaatluse alla filmide ja telesarjade mõju Eesti noortele. Lugude jutustamine, näilise tegelikkuse loomine ja emotsioonide esilekutsumine on vahendid, mille abil ekraaniteose vaataja kaasatakse „teise maailma“, millele tal tavaelus ligipääs puudub. Filmide ja telesarjade vaatamine sarnaneb mõningatel hinnangutel koguni usulise rituaaliga. Ehkki ekraaniloomingus kasutatakse religioonidest, sealhulgas kristlusest laenatud ideid ja sümboleid, esitatakse neid teises kontekstis.
Esoteeriline keha ja spirituaalne sünnitus uusvaimsuse miljöös Algallika kogukonna näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Koppel, Katre; Västrik, Ergo-Hart, juhendaja; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. etnoloogia osakond
Esoterismiuuringud ja okultism. Ernst Enno näitega
(Tartu Ülikool, 2020) Lill, Siim; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö alguses püstitasin kolm teesi, millele tahtsin oma uurimistööga kinnitust leida. Järgmisena annan aru, kas ja mil moel need teesid kinnistatud said. Esiteks hõikasin välja, et esoterismi koondmõiste alla kuuluv on tõsiseltvõetav akadeemiline uurimisala, mis vajab süvenenumat käsitlemist ning edasist eestikeelset arendamist. Keskendusin esoterismiuuringute ajaloole 20. sajandil ja selle negatiivse kuvandi järkjärgulisele kadumisele. Andsin ülevaate ka metodoloogilistest probleemidest ning piiritlesin olulisema kirjanduse ja autorid. Defineerisin mõningad põhimõisted (esoterism, okultism jt). Loodetavasti aitab see esimene pikem omakeelne uurimus sillutada teed edasistele uuringutele, mõistete ja meetodite selitamisele ja kinnistumisele. Magistritöö lõpus võin kindlalt väita, et see on meie kultuuri- ja religiooniloo uurimise oluline tahk. Teiseks postuleerisin teesi, et esoterismi eriomane ajalooline väljendusviis, mida tähistatakse mõistega „okultism“, on integraalne osa modernse maailma sünnist. Okultism on olnud tihedaslit seotud modernistlike kirjandus- ja kunstipraktikatega ning see pidev dialoog modernse maailmaga on aidanud mõlemat poolt kujundada. Püüdsin teesi piisavalt põhjendada ning näidata, et modernsuse selle tahu uurimine avab uusi vaatenurki, mida muidu ei mõistetaks. Magistritöö teise osa üks eesmärk oli piiritleda mõningad põhilised murekohad esoterismi ja modernismi poleemikas, piiritleda olulised mõisted akadeemilises diskussioonis ning anda ülevaade vastavasisulisest kirjandusest. Kolmandaks püüdsin eelmises kahes osas kirjeldatut rakendada Ernst Enno retseptsiooni laiendamisel. Enno on üks esimesi modernistlike kultuuriinimesi, kes aitas kujundada meie kaasaegset luulekeelt ja tuua Euroopa modernistlikke tuuli kodumaa pinnale. Siiani on tema esoteerikahuvi peetud kas marginaalseks või seostatud seda eeskätt ida religioossete õpetuste või kitsamalt teosoofiaga. Püüdsin tõestada, et Enno huvid olid palju mitmepalgelisemad ning et tema puhul on oluline roll kogu tollasel okultistlikul kultuurisfääril. Enno sarnaneb mõnes mõttes suure modernisti W. B. Yeatsiga, kellega võrldus võiks tuua edasisi huvitavaid tulemusi. Loodetavasti on see algne Enno esoterismiretseptsiooni laiendamine toeks edasistele viljakatele uuringutele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik sissejuhatuses sõnastatu leidis pärast suure hulga kirjanduse läbitöötamist kinnitust ning võin puhta südamega magistritöö lõpetatuks lugeda. Ehk leidsid ka sina, kallis lugeja, siit miskit kasulikku ja mõtlemisväärset. Di vos incolumes custodiant!
Indiaanilaagrid Eestis: ajalugu, kogemused ja religioossed tagamaad
(Tartu Ülikool, 2021) Fred-Erik, Kerner; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töös uuritakse vendade Urbide korraldatavat indiaanilaagrit. Selle algusaeg ulatub 1996. aastasse, mil vendade Urbidega koostöös käisid Eestis esimest korda indiaanlased. Uurimuse eesmärk on dokumenteerida vendade Urbide korraldatud indiaanilaagrite kujunemist, ajalugu ja seal osalenud inimeste kogemusi, et mõista, milline on olnud laagri ajalugu Eestis ning miks käib moderne eesti inimene taolises indiaanilaagris.
Individuaalsete kristlike praktikate presentatsioon Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus ja selle edendamise võimalused kirikuturunduslikus vaates
(Tartu Ülikool, 2021) Sibbul, Janek; Altnurme, Lea, juhendaja; Kilemit, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli leida vastuseid järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kuidas Eestis kristlikke individuaalseid usulisi praktikaid nagu retriit, palverännak ja bibliodraama võimalikele huvilistele tutvustatakse ja pakutakse? 2. Millised võimalused on eeltoodud kristlike praktikate paremaks turundamiseks? Uurimisküsimustele otsiti vastuseid kahel viisil, läbi: 1) EELK koguduste veebilehtede sisuanalüüsi ja 2) Individuaalsete kristlike usuliste praktikate korraldajatega tehtud süvaintervjuude.
Iraani Baha'i kogukonna inimõigused
(Tartu Ülikool, 2014) Demidova, Natalia; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Jehoova tunnistajad Eestis
(Tartu Ülikool, 2014) Kanna, Liisi; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Jooga mõju tervisele
(Tartu Ülikool, 2024) Valmas, Laura Liis; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö eesmärk oli uurida jooga mõju tervisele ja analüüsida, kuidas seda on teaduslikult uuritud eri kultuurides ja kontekstides. Samuti püüti mõista jooga religioosset mõõdet ning seda, kas ja kuidas see religioosne mõõde suhestub uue vaimsusega.
Jumala diskursus Tartu Kristlikus Risttee koguduses
(Tartu Ülikool, 2017) Schneider, Anett; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Jumalannakujutluse võrdlus teostes Hasso Krulli "Jumalanna pesa" ja Riina Grethieli "Suure Jumalanna müsteeriumid"
(Tartu Ülikool, 2015) Ambre, Monika; Altnurme, Lea, juhendaja; Merilai, Arne, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on anda kirjeldav-võrdlev ülevaade kahe teose jumalannakujutlusest: Hasso Krulli „Jumalanna pesa“ ja Riina Grethieli „Suure Jumalanna müsteeriumid“. Uurimistöö on interdistsiplinaarne, hõlmates allikmaterjali ja uurimisvõtteid nii kirjandusteadusest, folkloristikast, võrdlevast usundiloost kui semiootikast. Töö laiemaks eesmärgiks on uurida ja võrrelda autorite jumalannakujutlusi ning proovida selgusele jõuda, millist uut religioosset kujutlust nad loovad. Sellest tulenevalt tegelen antud töös autorite maailmavaateliste väärtuste uurimisega, jättes kõrvale esteetilised ja poeetilised väärtused. Puudutan ka tänapäeval populaarsust koguva jumalannakultuuri ja -religiooni tagamaid, mida mõjutab sooline võrdõiguslikkus.
Kanaldamine uue vaimsuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2013) Teidearu, Tenno; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool.Usuteaduskond. Praktilise usuteaduse õppetool; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Minu lõputöö teema - kanaldamine uue vaimsuse kontekstis - on formuleerunud huvist kanaldamise fenomeni vastu selle eripärasuses. Kanaldamisena käsitletakse kanali (st kanaldaja) võimet toimida vahendajana informatsioonile, mis tuleb väljastpoolt teda, eelkõige kõrgemaks peetavatelt vaimsetelt olenditelt.Antud töö keskendub seega uue vaimsuse (ingl. k. New Age) spetsiifilise fenomeni uurimisele.
Kogudusest eemale jäämise põhjused EELK Tallinna Toompea Kaarli Koguduse ja Seitsmenda Päeva Adventistide Tallinna I Koguduse liikmete kogemusjutustuste näitel
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kulp, Hele; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Praktilise usuteaduse õppetool; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Eelnevates apostaasiauuringutes on võetud kasutusele mitmeid vaatenurki erinevatelt teadusaladelt. Psühholoogilise lähenemisviisi puhul on püütud avastada isiksuseomadusi, mis viivad usu hülgamisele. Ainus omadus, mis on kindlalt leidnud kogudusest lahkujate kohta kinnitust, on avatud ja vaba mõtlemine. Viimaste uuringute kohaselt võib inimesel olla kaasasündinud psühholoogiline sättumus kas usu või uskmatuse suunas, mille avaldumisele aitavad kaasa sotsioloogilised tegurid. Sotsioloogilistest mõjuritest tähtsaim on perekond, kuid vähetähtsad pole ka kokkupuuted kogudusega ning ühiskonna mõju hariduse, meedia ja muude sotsiaalsete suhtlemise vormide kaudu, mis vahendavad väärtushinnanguid ja kultuuri.
Kristlike kogudustega liitumise põhjustest
(2020-01-28) Kilemit, Liina; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kuigi eestlasi kiputakse mõnikord pidama usuleigeteks, tunnistab rahvaloenduse andmetel peaaegu neljandik meie elanikkonnast mõnda usku. Igal aastal saab üsna paljudest Eesti inimestest ühe või teise kristliku koguduse liige. Kui meie maa on väidetavalt nii ilmalik, tekib küsimus: miks inimesed üldse liituvad kogudustega? Sellele teemale püüdis valgust heita Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorandi Liina Kilemiti doktoritöö. Uurimistöö tulemusena selgus, et põhjusi, mis inimesi kogudustesse võib viia, on arvukalt. Olulisematest võib nimetada sõprade, pereliikmete või muidu sümpaatsete inimeste eeskuju ning soovi enda kogemusi ja maailmas toimuvat usu abil seletada ja mõtestada ning oma elu kindlate ja terviklike seisukohtade ning väärtuste abil eesmärgistada. Usulistele otsingutele tõukavad inimesi sageli ka õnnetused ja psühholoogilised kriisid, millest väljapääsu leidmiseks võivad inimesed muuhulgas pöörduda ka usu poole. Kui vahel on arvatud, et eestlaste jaoks ei seostu luterlus kuigi tugevalt meie rahvusliku kultuuri ja identiteediga, siis Kilemiti uuring näitas, et see nii siiski ei ole. Luterliku kirikuga liitujad tõstsid ühe liitumise põhjusena esile selle kiriku seotust meie rahvuslike traditsioonide, kommete ja ajalooga. Kuigi nõukogude okupatsioon on meie ühiskonnas toonud kaasa katkestuse usuliste traditsioonide edasikandumises, mäletatakse ja peetakse osade inimeste poolt endiselt au sees pere ja suguvõsa vanu traditsioone, milles ristiusk oli omal kohal. Neid traditsioone mäletatakse enamasti vanavanemate põlvkonna vahendusel. Uurimistöö näitas ka, et konfessiooni valik ei ole kaugeltki mitte juhuslik. Mõned inimesed võivad kogudust, mille õpetuslikud seisukohad, vaated, sakramendid, palved ja jumalateenistuse kord oleksid neile tähenduslikud ja kõnekad, kaua otsida. Liitujate jaoks on enamasti oluline ka see, et koguduses valitseks soojad ja sõbralikud inimeste vahelised suhted. 21. sajandi alguse eestlaste teekonnad kogudustesse on väga mitmekesised ja erinevad. Usulised otsingud ei pruugi alata sugugi mitte kristlikest kogukondadest, vaid vahel võidakse eelnevalt tutvust teha hoopis teiste religioonide või uue vaimsuse õpetustega ning alles seejärel liikuda kristluse juurde. Liina Kilemiti doktoritöö aluseks olid nii küsitlusuuringud kui ka arvukalt süvaintervjuusid, mille käigus uuriti kõigi Eesti suuremate kristlike konfessioonide ja üksikkogudustega liitunuid.
Kristlusesisese konfessioonivahetuse põhjustest ning mõjuritest intervjuude näitel Eesti kodanikega
(Tartu Ülikool, 2015) Orro, Iti-Liis; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Neošamanistlike liikumiste tekkimisest ja vormidest ning nende paigutumisest Põhja-Euraasia traditsioonilise šamanismi konteksti Lõuna-Siberi rahvaste näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Tenno, Indrek; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas magistritöös vaadeldi Lõuna-Siberi traditsioonilistel šamaanirahvastel postsovetlikul vabanemisajal tekkinud neošamanistlikke tunnusjooni, praktikaid ja vorme, ning võrreldi neid Põhja-Euraasia kui laiema baaskultuuriruumi traditsiooniliste šamanistlike fenomenidega. Eesmärgiks oli uurida šamanismi muutumist ja arenemist ühes kindlas piirkonnas, tehes seda läbi šamanismi struktuursete elementide kõrvutamise, et joonistuksid välja traditsiooniliste Lõuna-Siberi šamanismisüsteemide ja sama piirkonna samade rahvaste neošamanismivormide erinevused ja ühisosad. Seejuures käsitleti paralleelselt ka Lääne neošamanismi arenguid kui Lõuna-Siberi neošamanismi paratamatuid mõjutegureid ja uuriti nende mõjuulatust Lõuna-Siberi protsessidele. Käesolevas magistritöös esitati kolm uurimisküsimust, millest kaks esimest on omavahel loogilises sidusussuhtes. Esimene uurimisküsimus käsitleb üldisemalt neošamanismi olemuslikku suhestumist laiemas mõttes traditsioonilisse šamanismi, teine küsimus puudutab vaid Lõuna-Siberi šamanistlike kultuuride teisenemist. Vastused mõlemale küsimusele joonistusid töös välja Lõuna-Siberi neošamanisimi uurimise käigus, seejuures esimese küsimuse koondjäreldusi võib pidada töö peamise uurimisteema kõrvalsaaduseks, kuna Lõuna-Siberi šamanismimuutuste vaatlemiseks oli uurimisplatvormiks vaja paratamatult võtta laiemat tagapõhja kirjeldav positsioon, mille baasilt kitsam uurimisteema ka sellevõrra täpsemini välja paistaks ja eristuks.
Nõukogudeaegne noorterühmitus Käbike
(Tartu Ülikool, 2021) Vau, Jan Margen; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Uurimuse eesmärk oli anda ülevaade nõukogudeaegse noorterühmituse Käbike tekkest, tegevusest, huvidest ja lõpust ning uurida ajastu konteksti, et võrrelda rühmitust teiste sarnaste nähtustega, mis aitavad seda mõtestada. Need olid toona levinud Ida huvi, uus vaimsus ja hipid. Tegu oli kvalitatiivse uurimusega, mille meetod oli suuline ajalugu. Sestap olid olulised allikad rühmituse liikmetega tehtud kuus poolstruktureeritud intervjuud. Veel oli Käbikese loo kaardistamisel ja ilmestamisel kasu liikmete alles olnud materjalidest, nagu Käbikese almanahh, märkmed, kirjad ja fotod.
Pre-Christian beliefs and traditions in Georgia
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Lindpere, Mirjam; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Religiooni kohanemine ja levitamise viisid: lühike ülevaade misjonist ja religioonituru fenomen
(Tartu Ülikool, 2014) Nõmm, Liina; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond